Sipelgarahu. Sipelgarahu on pikk, kitsas ja kivine asustamata rahu Väinameres. Saar kuulub Matsalu rahvusparki ja moodustab Sipelgarahu loodusreservaadi. Asub Kumari laiust 1 km edelas, Muhu põhjatipus paiknevast Seaninast 10 km kirdes, Puise ninast mandril 7 km läänes ja Hiiu maakonna idapoolseimast punktist Kõverlaiul jääb Sipelgarahu 7,5 km itta. Pindala on 3,5 hektarit. Sipelgarahu koos Tondirahuga […]
Loe edasiPosts tagged "saar"
Tauksi saar. Liia. Sõmeri.
Tauksi on asustamata saar Eesti lääneosas Läänemaal Väinameres Puise poolsaarest põhjas ja Sassi poolsaarest loodes. Kuulub Matsalu rahvuspargi Väinamere saarte sihtkaitsevööndisse ja jääb Põgari-Sassi küla territooriumile. Tauksi pindala on umbes 2,5 km²; ta on Eestis suuruselt 19. saar. Vanemate andmete järgi oli pindala isegi suurem, 2,75 km². Ulatub kuni 3 meetrit üle merepinna, merest kerkis […]
Loe edasiPapirahu. Papilaid. Kesselaid. Väinameri. Matsalu Rahvuspark.
Papilaid (Papenholmen) on laid Väinameres Kesselaiust põhjas. Asub Matsalu Rahvuspargi Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ja jääb Hanila valla Esivere küla territooriumile. Laiu pindala on 13,3 hektarit, kõrgus 6,8 meetrit, ning ta on üks Väinamere vanemaid ja kõrgemaid laidusid. Geograafilised koordinaadid on 58° 41′ 01″ N, 23° 24′ 22″ E. Ümber laiu on lõunas ja läänes väikesed […]
Loe edasiKihnu sadam. Kihnu saar. Lemsi. Harbour Kihnu.
Kihnu sadama koordinaadid: 58° 08.52′N, 24° 01.36′E. Ajalooliselt on Kihnu laevad talvel seisnud saare idaranna läheduses niinimetatud Silla augus või Manija saare lähedal, Sitna lõpus, kus kevadel jää ei triivinud. Enne Esimest maailmasõda oli Kihnu laevaomanikel 66 purjelaeva, enamik neist kiviveo alused. Eesti iseseisvumise järel olid neist järel pooled. Ülejäänud uputati sõja ajal Kura kurku […]
Loe edasiVormsi. Hullo. Püha Olavi kirik.
Vormsi saare üks olulisemaid vaatamisväärsusi on 13 sajandil ehitatud Püha Olavi kirik. Algselt ehitati kirik puust nagu enamik tolleaegseid pühakodasid, kivist kooriruum ehitati juurde alles 14. sajandil. Kiriku lääneosale ehitati ka kellatorn, mille jäänuseid on siiani sissekäigu juures näha. Hoone rüüstati täielikult Liivi sõja ajal. Rööviti kirikuhõbe ning kirikukellad viidi Saaremaale. Rüüstajateks olid nii vene […]
Loe edasi