Pädaste mõisa varasem ajalugu sai alguse juba 16. sajandil, mil piirkond läänistati Knorringitele. 17. sajandi lõpus oli Pädastes lisaks puidust härrastemajale ja teistele kõrvalhoonetele veel suur viljapuuaed, mõisasüdame lähedusse jäävatele põldudele oli külvatud rukist, veidi kaugemale jäid kasemets, heina- ja karjamaad. Pädaste mõis oli 18. sajandil suhteliselt heal järjel, nii nagu kogu tollane Muhu- ja […]
Loe edasiPosts tagged "Saaremaa"
Kuressaare Jahtklubi sadam. Kuressaare Linnus.
Esimesed kirjalikud andmed Saaremaa pealinna Kuressaare kohta pärinevad aastast 1424. Linnaõigused sai ta 8. mail 1563 aastal. Pindala: 15 km² Viikingite sadam tekkis Kaarma eelpostina Väikse Katla kirdesoppi ilmselt 13. sajandil, kui Lõuna-Saaremaa kuulus Riiale ja oli üheks lüliks Läänemere kaubateede ketis. Riia mark jäi Saaremaal käibele Liivi sõjani. Sadama (Hafen Arensburg) uus elu algas […]
Loe edasiKuivastu sadam. Muhumaa. Saaremaa.
Teated sadama olemasolust Kuivastus pärinevad 17.sajandi keskpaigast. Regulaarse ühenduse aluseks Virtsu ja Kuivastu vahel olid Rootsi riigivõimude tolleaegsed küüdi- ja postiveokorraldused. Postiveoga pandi alus reisijate ja kaupade korrapäraseks üleveoks. Täna on Kuivastu sadama põhiülesanne liiniparvlaevade vastuvõtt ja teenindamine. Lisaks on sadamas tingimused väiksemas mahus kauba- reisi- ja väikelaevade teenindamiseks. Sadam renoveeriti perioodil 2011-2012. Kuivastu sadamas […]
Loe edasiKaali meteoriidikraater. Kaali järv. Saaremaa
Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m, sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3…7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Söeproovide radiokeemilised analüüsid on kokkupõrke dateeringuks andnud 700 +/-200 aastat eKr. Lennart Meri ja mitmed teised uurijad on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala […]
Loe edasiTriigi sadam. Leisi. Parvlaev “Kõrgelaid”. Saaremaa
Sadam asub Saare maakonnas Leisi vallas Triigi külas Triigi lahe ääres. Akvatooriumi sügavus on kai ääres 3,5- 4,5 m. Sisse saavad sõita väiksemad alused – laevad, kaatrid, purjepaadid. Poikinnitus on kuni 10-le jahile. Kai pealt saab elektriühendust ja puhast vett. Parvlaevade jaoks on eraldi sadamaosa sügavusega 4,2 meetrit ja kaipikkusega 65 meetrit. Sadamast toimub regulaarne […]
Loe edasi- 1
- 2