Paldiski linn asutati tsaar Peeter I poolt 1718. aastal kui merekindlus. Linna õigused saadi 1762. aastal ja nimeks sai Baltiiski Port. Praegusel kujul Paldiski linna nimi saadi 1933. aastal. 1939. aastal loovutati Paldiski Baaside lepingu alusel NSV Liidule mereväebaasiks ja kohalikud elanikud deporteeriti. Paldiski linnas ja Pakri poolsaarel tegutses kokku 9 erinevat NL sõjaväeosa, sealhulgas […]
Loe edasiPosts tagged "sadam"
Sillamäe. Jäätmehoidla. Sadam. Silport. BCT.
Sillamäe asub Soome lahe lõunarannikul Narva lahe kaldal Sõtke jõe suudmes. Sillamäed mainiti ürikutes esimest korda 1502. aastal kõrtsikohana (tor Bruggen), Türsamäed mainiti esimest korda 1520. aastal (Turrisel). 17. sajandil rajati seal asunud kaluriküla kõrvale mõis (Türsel), aastast 1700 on teada veski. 19. sajandil kujunes mereäär Hungenburgist (Narva-Jõesuu) alates suvituspiirkonnaks. Sajandi lõpus said suvituskohtadeks ka […]
Loe edasiTallinn. Kesklinn. Sadam. Linnahall. Eckeröline.
Tallinn kui soodne sadamakoht oli tuntud juba 10. sajandil. Esimesi tunnistusi meresõitjaist on pärit kogunisti 7. sajandist e.Kr. Tallinna sadam, praegune Vanasadam on üks neid iidseid sildumiskohti, mille ajalugu saab aastatuhandetega mõõta. Sadam on varem olnud vanalinnale lähemal, keskaegsetel gravüüridel võib näha laevu peaaegu Rannavärava ees. Vanim sadamakai on endine Kaupmehe sild, praegune 12. kai. […]
Loe edasiKihnu sadam. Kihnu saar. Lemsi. Harbour Kihnu.
Kihnu sadama koordinaadid: 58° 08.52′N, 24° 01.36′E. Ajalooliselt on Kihnu laevad talvel seisnud saare idaranna läheduses niinimetatud Silla augus või Manija saare lähedal, Sitna lõpus, kus kevadel jää ei triivinud. Enne Esimest maailmasõda oli Kihnu laevaomanikel 66 purjelaeva, enamik neist kiviveo alused. Eesti iseseisvumise järel olid neist järel pooled. Ülejäänud uputati sõja ajal Kura kurku […]
Loe edasiNõva sadam. Rannaküla. Nõva rand.
Rannaküla ( Nõva) sadam (Nõva / Rannaküla harbour) asub Lääne maakonnas Nõva vallas. Sadama koordinaadid on 59°14.85′ N 23°39.91′ E Nõukogude perioodil oli Nõva rand, õigemini küll Rannaküla, kalurikolhoosi” Lääne Kalur” üsna heal järjel filiaal. Lisaks kalapüügile teostati ka laevaremonditöid, kasutuses oli korralik relssidega slipitee otse remonditsehhi. Isemajandamise, kalli paadikütuse ja kalapuuduse tingimustes suri kalapüük […]
Loe edasi