Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil. Ta on suuruselt neljas saar Eestis. Sviby sadama põhiülesanne on vastu võtta liiniparvlaeva, kuid selle kõrvalt on ta ka saare kaubasadamaks, samuti saavad seal peatuda väikelaevad ja jahid. Sadamas on kai laevade vastuvõtuks ja ujuvkaid […]
Loe edasiSadamad
Munalaid. Manilaid. Munalaiu sadam. Veetee Kihnu.
Munalaiu sadam asub Pärnumaal Tõstamaa vallas. Sadama põhiülesandeks on parvlaevaliikluse teenindamine. Kolhooside aja lõppemisega asusid kihnlased rajama mandripoolset sadamat Munalaiule. Esiteks taastati varem üle Tori laiu Munalaiule ehitatud tamm ja 1992. aastal saadi riigilt 900 000 krooni sügavamalt merreulatuva sadama ehitamiseks. 20 juunil 1993 aastal avati AS Kihnu Liinide poolt parvlaevaga Jõnn Kihnu–Munalaiu 11 kilomeetri […]
Loe edasiAbruka saar. Abruka sadam. Liivi laht
Abruka saar asub Riia lahes Saaremaa lõunarannikul (4km Roomassaarest lõunas) ning kuulub Kaarma valla haldusalasse. Saare pindala on 8,8 ruutkilomeetrit ja 2010 aastal elas seal püsivalt 32 elanikku. Abrukat ümbritsevast 16 väiksemast saarest ja laiust (kokku 1,3 ruutkilomeetrit) on tuntumaid Vahase (65,5 ha), Kasselaid (49,9 ha), Linnusitamaa (5 ha) ja Kerju (2,3 ha). Abruka sadama […]
Loe edasiPiirissaare. Piirissaare sadam. Peipsi järv. Laev “Koidula”
Piirissaar (Borka, vene keeles Пийриссаар, Пийрисар, Желачек (Želatšek), Межа (Meža), Порка (Porka), saksa keeles Porka) on saar Peipsi järve ja Lämmijärve piiril, 15 km Emajõe suudmest kagus, ning on Peipsi suurim saar pindalaga 7,5 ruutkilomeetrit. Esimesed märked saare kohta pärinevad 1370. aasta Pihkva kroonikas, kus räägitakse tülist sakslaste ja pihkvalaste vahel Žalatško saare pärast. Varasematel […]
Loe edasiKuressaare Jahtklubi sadam. Kuressaare Linnus.
Esimesed kirjalikud andmed Saaremaa pealinna Kuressaare kohta pärinevad aastast 1424. Linnaõigused sai ta 8. mail 1563 aastal. Pindala: 15 km² Viikingite sadam tekkis Kaarma eelpostina Väikse Katla kirdesoppi ilmselt 13. sajandil, kui Lõuna-Saaremaa kuulus Riiale ja oli üheks lüliks Läänemere kaubateede ketis. Riia mark jäi Saaremaal käibele Liivi sõjani. Sadama (Hafen Arensburg) uus elu algas […]
Loe edasi