Paldiski lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Sadamas on 8 kaid üldpikkusega 1 417,5 m. Suurim sügavus kai ääres on 13 m. Paldiski South Harbour
Loe edasi
Padise klooster oli tsistertslaste klooster Padisel, mille 14. sajandil rajasid Dünamündest pärit mungad. Klooster oli esimene Harjumaa arhitektuurimälestis, mis taasiseseisvunud Eestis vastava tähise sai. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas.
Loe edasi
Keila (saksa keeles Kegel) on linn Harju maakonnas. Asub Keila jõe ääres. Keila jõeäärne piirkond on olnud asustatud juba muinasajast saadik. Kirjalikes allikates mainiti Keilat esmakordselt Taani hindamisraamatus 1241. aastal. Tänapäeval on Keila Tallinna ja Maardu järel Harju maakonna suuruselt kolmas linn. 13. sajandi esimesel poolel rajati Keilasse kirik. Alates 1489. aastast on kirik kahelööviline, […]
Loe edasi
Keila juga on 6 m kõrgune ja 60…70 m laiune ning on Eesti jugadest võimsuselt Narva ja Jägala joa järel kolmas. Keila-Joa vesiveskist pärinevad vanimad ülestäheldused 1555. aastast. 1928 hakkas Keila- Joa hüdroelektrijaam elektrit tootma, samal ajal tegutses siin ka kalakasvatus ja jätkas tööd vana viljaveski. 1936 laiendati kalakasvatuse abihooned, ehitati uus veevõtukanal ja moderniseeriti […]
Loe edasi
Küla piirneb läänes Saardu, Sinalepa ja Puiatu, loodes Ammuta, põhjas Vätse ning idas Oonga, Tuka ja Keravere külaga ning lõunas Matsalu lahega. Haeska mõis (Hasik) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas, praeguse Ridala valla territooriumil Läänemaal. Haeska mõisa on esmakordselt mainitud 1560. aastal. Mõis kuulus siis Haapsalu toomkirikule, hiljem Kursellide ja Wrangellide suguvõsadele.
Loe edasi