Kiideva on küla Lääne maakonnas Ridala vallas Puise poolsaarel. Küla piirneb läänes Puise, loodes Põgari-Sassi, põhjas Koidu ja Tuuru, kirdes Sinalepa ning idas Saardu külade ja lõunas Matsalu lahega. Kiidevas on paadisadam, tegutsevad 2000. aastal loodud külaselts ning külamuuseum. Kiideva küla kohta on ajaloos kasutatud ka Kiidepea, Kividepea ja Kiwidepäh nimekuju. Külas on võimalik eristada […]
Loe edasi
Linnus rajati tõenäoliselt vahetult pärast Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu toomkiriku sisseõnnistamist 1279. aastal, toomkirik on aga ülejäänud linnusega algusest peale kokku ehitatud. Haapsalu linnuse esimese etapi valmimisajaks loetakse umbkaudu aastat 1300. Pärast Vana-Pärnu mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas Saare-Lääne piiskop Hermann I piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused. Linna […]
Loe edasi
Aastal 1888 asutati Eestimaa Merejahtklubi, mis hakkas tegutsema Haapsalus. Klubi esimene kommodoor oli Rudolf von Gernet. Veskiviigi sadam.
Loe edasi
Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal. 1976 kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Alates 2004 kannab ta nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala ning Lihula ja Tuhu maastikukaitseala. Matsalu National Park
Loe edasi
Asub Hanila vallas, Suure väina idakaldal. Sadama geograafilised koordinaadid on 58°34,3′ N 23°30,42’E. Sadamas on 6 kaid. Suurim võimalik laev: pikkus 90 m, süvis 5,0 m. Virtsu sadamast toimub parvlaevaühendus Kuivastu sadamaga. Virtsu poolsaare pindala koos Puhtulaiuga on umbes 7 km². Mandriga ühines 19. sajandil maatõusu ja teetammi ehitamise tagajärjel. Alevik tekkis sadama ümbrusse 19. […]
Loe edasi