Linnuse varemed asuvad Lääne maakonnas Lihula vallas Lihula linnas. Praegu Lihula lossimäena tuntud paeneemik on olnud kindlustatud juba noorema rauaaja lõpus, kui ta oli muistse Läänemaa keskuseks. Mõisa peahoone on ehitatud 1824 aastal von Wistinghausenite ajal. Teise maailmasõja järgselt oli mõisahoones sovhoosikontor. Alates 1994. aastast tegutseb mõisahoones Lihula muuseum ning hoonet on mitmeti restaureeritud. […]
Loe edasi
Kasari jõe pikkus on 112 kilomeetrit (koos veerohkeima haru Vigala jõega 121 kilomeetrit), jõgikonna suurus on 3400 ruutkilomeetrit. Kasari raudbetoonsild ehk Kasari vana sild on 307,8 meetri pikkune. Silda ehitati jaanuarist septembrini 1904 ning oli pärast valmimist Euroopa ja Venemaa pikim raudbetoonsild. Tänapäeval on sild kasutusel jalakäijate sillana. Öösiti on sild valgustatud. Autode liikluseks on […]
Loe edasi
Paralepa parkmets on viimasel paaril sajandil olnud paik, kuhu Haapsalu suvitajad armastasid väljasõite korraldada. Haapsalus puhanud Pjotr Tðaikovski olevat aga just Paralepa metsas kuulnud esmakordselt eesti rahvalaulu „Kallis Mari”. See meloodia meeldis heliloojale sedavõrd, et ta kirjutas selle sisse oma VI sümfooniasse. Praegu armastavad Paralepa metsa jalutajad, tervisesportlased ja marjulised. Paralepa rand on aga Haapsalu […]
Loe edasi
Ungru mõis (saksa k Linden) asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. Alates 1620test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses. Mõisa viimane omanik oli Klaus von Ungern-Sternberg.
Loe edasi
AS-le Saarte Liinid kuuluva Rohuküla sadama põhiülesanne on liiniparvlaevade vastuvõtt ja teenindamine. Lisaks on sadamas tingimused kauba- ja reisilaevade teenindamiseks. Sadamast algavad Rohuküla–Heltermaa laevatee ja Rohuküla–Vormsi laevatee. Vaata siit ka suvist aeropanoraami!
Loe edasi