Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus. Alevi peamiseks vaatamisväärsuseks on Märjamaa kirik koos Esimeses maailmasõjas ning Vabadussõjas hukkunutele püstitatud kirikuvärav-monumendiga. Aleviks nimetati Märjamaa aastal 1945. Aastatel 1950–1962 oli ta Märjamaa rajooni keskus. Märjamaa kummaline nimi on inimestele omajagu peamurdmist valmistanud. Kust see tuleb ja mida tähendab: märg maa, marjamaa või Maarja maa? Märjamaa […]
Loe edasi
Rukkirahu– laid Väinameres, 4 km Rohukülast läänes (koordinaadid: 58°54’11″pl, 23°21’01″ip); 7,8 ha, kõrgus kuni 1,3 m. Valdavalt sooldunud rannikumuldadega rannaniit. Saare põhjaosas on raudbetoontuletorn (esialgne aastast 1860, praegune aastast 1940, kõrgus 16 m). Vanemail merekaartidel Roggenholm. Rukkirahust põhja pool kulgeb enne Esimest maailmasõda süvendatud 2,5 km pikkune, 43 m laiune ja 4,5 m sügavune Rukkirahu […]
Loe edasi
Kunda sadama ajalugu ulatub aastasse 1805, mil keiser Aleksander I kirjutas alla loale sadama ehitamiseks Kundasse. Jõesuudme kõrvale ehitati sadamasild ja Port-Kunda sadam alustas tööd. 1812.a. asutati tollipunkt, mille kaudu võis välismaalt sisse tuua soola, heeringat ja kivisütt. Varsti lisandusid neile kaupadele tubakas, rauakaubad jm. Välja veeti Virumaa saadusi – puitu, vilja ja piiritust. Sadama […]
Loe edasi
Tabasalu on alevik Harju maakonnas Harku vallas ning on Harku valla keskus. Asula on muutunud populaarseks elamupiirkonnaks, seal on alates 2004. aastast kerkinud palju uusi kortermaju ning individuaalelamuid. Asustus on tihe ning looduskeskkond taandub pidevalt elamuehituse ees. Harku vald kujunes mitme mõisavalla (Haabersti, Harku, Hüüru, Vääna jt) maadest 19. sajandi II poolel. Rajoonide moodustamisel (1950) […]
Loe edasi
Uuemõisa- alevik Lääne maakonnas Ridala vallas. Alevik piirneb läänest Haapsalu linnaga, lõunast ja idast Uuemõisa külaga. Põhjapool asub Haapsalu laht. Uuemõisa mõisa on esmakordselt mainitud 1539. aastal, mil see kuulus Saare-Lääne piiskopile. 17. sajandil kuulus mõis De la Gardiedele. 9. märtsil 1911 ostis Uuemõisa ja Vilkla mõisa 275 000 rublaga vürstinna Eugenie Šahhovskaja-Glebova-Strešneva (1841–1924), kes […]
Loe edasi