Abruka saar asub Riia lahes Saaremaa lõunarannikul (4km Roomassaarest lõunas) ning kuulub Kaarma valla haldusalasse. Saare pindala on 8,8 ruutkilomeetrit ja 2010 aastal elas seal püsivalt 32 elanikku. Abrukat ümbritsevast 16 väiksemast saarest ja laiust (kokku 1,3 ruutkilomeetrit) on tuntumaid Vahase (65,5 ha), Kasselaid (49,9 ha), Linnusitamaa (5 ha) ja Kerju (2,3 ha).
Abruka sadama koordinaadid: 58°09,7´N 22°31,6´E
Esimesed teated Abruka kohta pärinevad keskajast, mil toona Saaremaa piiskopkonnale kuulunud saarel hakati suviti hobuseid kasvatama. Hiljem rajati sinna ka väike karjamõis, mida majandati Sõrves elavate talupoegade abil, kes toodi kevadel saarele ja viidi sügisel saarelt koos hobustega. Loomade ja inimeste transpordiks kasutati suuri paate. Talurahva asustuse levimist saarele ei peetud soovitavaks, sest selle läbi oleks kannatanud siinse hobusekasvatusega tegeleva karjamõisa heina- ja marjamaad. Saarel oli karjastele elamiseks ehitatud paar onni.
Alaline asustus tekkis saarele 18.sajandil.
Abruka omapärane nimi arvatakse olevat kujunenud mõne kilomeetri kaugusel asuvast Roomassaare nimest. Roomassaare, kuigi tänaseks Saaremaaga kokku kasvanud, oli kunagi saar, mis oli kaetud pillirooga, seega roo maa saar. „Rohr“, ka „roh“ alamsaksa keeles, tähendab roogu. Eesliide „ab“ aga „ära; eemale“, Abroh(ka Abrohr) – roost eemal, roo maa saarest kaugemal.
Abruka saarelt on pärit üks Eesti tuntumaid kirjanikke Jüri Tuulik (sündinud 22. veebruaril 1940 Abrukal).
Jüri isa, Kaarel Tuulik oli õpetaja ning kaksikvend Ülo Tuulik samuti kirjanik. Aastatel 1944–1945 tegi ta koos perekonnaga läbi sundevakueerimise Saksamaale. Tagasi kodusaarele jõudnuna õppis aastatel 1947–1952 Abruka algkoolis, 1952–1958 Kingissepa keskkoolis ja 1958–1963 TRÜ ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas eesti filoloogina.