“Ükskõik kuhu lähed, igale poole on samapalju…”
Mandri-Eesti keskpunkt asub Kalme külas, Adaverest kilomeetri jagu Tartu poole Tallinn-Tartu maantee all ja ääres. Maanteest ida poole jääb väike mägi puudesalu ja ohvrikiviga ning sinna on rajatud ka sammas tähistamaks Mandri-Eesti keskpunkti. Teest 50 m lääne pool on puudega kaetud kivikalme.
Eesti keset on võimalik selgitada territooriumi kartograafilisel modelleerimisel. Kuna 9,2% Eestist moodustavad saared, johtub sellest Mandri-Eesti ja kogu Eesti saarelis-mandrilise raskuskeskme erinevus. Eesti keset on selgitanud Kallio Kildema (1960. aastate lõpul, 1981) ja Lev Vassiljev (1985). Mandri-Eesti kese asub Põltsamaast kirdes Mõhküla ja Adavere vahel (umbes 58º41′ pl ja 25º54′ ip), saarelis-mandriline kese Järvamaal Võhmast kirdes Viljandimaa piiri lähedal Sagevere ja Arkma vahel (umbes 58º39′ pl ja 25º36′ ip). Väinamerd jm rannikumerd kaasa arvates kandub saarelis-mandriline kese Vändrast itta (umbes 58º40′ pl ja 25º05′ ip). Võrtsjärve ja Peipsi osa arvestamata asub Mandri-Eesti kese Pilistvere ja Adavere vahel Räsna küla maal (umbes 58º40′ pl ja 25º49′ ip). Maastikul on Mandri-Eesti keskpunkt tähistatud (1985) Tallinna–Tartu maantee ääres Adavere Kalmemäele toodud rahnule raiutud tekstiga.
Riigi Maa-ameti andmeil (2010) on Eesti pindala 45 227,63 km2, millest 43 432,31 km2 (ligi 96,03%) on 15 maakonna kogupind, ülejäänu moodustavad Peipsi järve Eestile kuuluv osa ja Võrtsjärv.
Mandri-Eesti Läänemere rannajoone pikkus on 1242 km, sellest 600 km moodustab Soome lahe rand, alates Narva jõe jõe suudmest Põõsaspea neemeni, 234 km Loode-Eesti rand – Põõsaspeast Puise ninani –, 220 km Edela-Eesti rand – Puisest Torila otsani – ja sealt edasi 188 km ümber Pärnu lahe ja mööda Häädemeeste randa Iklani. Kui arvestada ka kõigi saarte ümbermõõtu, suureneb Eesti rannajoone kogupikkus 3793 km-ni.