Harilaid.
Harilaid (rootsi keeles Grasö ‘rohusaar’) on saar Hari kurgus 4 kilomeetrit Vormsist läänes. Laid jääb Lääne maakonna Vormsi valla Förby küla territooriumile.
Saare pindala on 15 ha. Merest kerkis Harilaid kahe, hiljem kokkukasvanud tükina, mis siiani teineteisest erinevad. Saare vanem ja kõrgem põhjapoolne osa (Kõrghari) ulatub kuni 5,4, lõunapoolne osa (Madalhari) 2,8 meetrit üle merepinna.
1840 lasi Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg Harilaiule kõrtsi ehitada ja kõrtsmikuna Värssu külast pärineva Nigulas Kimbergi perega saarele asustada. Harilaid oli omamoodi liiklussõlm, kus nii suvel kui ka talvel peatuti, sest hiidlaste talvetee mööda merejääd Haapsallu kulges üle Harilaiu ja Vormsi saare. Harilaid asub suure laevatee ääres ja laevasõiduhooajal, kui tugev nordvest ei võimaldanud vastutuult kitsast Hari kurgust avamerele purjetada, seisid purjekad tihti laiu varjus tuulevarjus.
Harilaid on Kärdla ja Haapsalu vahemaa poolitaja ning talvel anti seal tavaliselt hobustele puhkust.
1849 ehitati Harilaiu tulepaak.
1886 püstitati laiule päevamärk, mis moodustas tuulikuga sihi, nii et alused said Eerikukivi laiust ja Soolarahust ohutult mööduda. Esialgne puidust märk asendati metallist märgiga 1906 ja sellele paigaldati tuli pärast Teist maailmasõda. Harilaiu alumine tulepaak on praeguse kuju saanud 2006. aastal pärast viimast ümberehitust.
1940 ehitati Harilaiu tuletorn. Tuletorn ja tulepaak moodustavad sihi, mis näitab ohutut veeteed peamisel Muhu väina laevateel.