Selleaastane Jõulutervitus tuleb Harjumaalt, Jürist!
Jüri alevik, Harjumaa, Rae vald.
Praegustel Rae valla aladel elas inimesi juba muinasajal, kuid püsiasustuse kohta on andmeid alles varasest rauaajast. Seda tõendavad tarandkalmed 1. aastatuhande keskpaigast. Inimesi meelitas siia hõlpsasti haritav muld, samuti veekogud ja soo-rauamaak. Jürist, praeguse kiriku ja Pargi tänava tiigi juurest on leitud Eesti esimene teadaolev rauasulatusahi ja 1978. aastal püstitati sinna mälestusmärk.
Muidugi ei nimetatud seda paika varajasel rauaajal ei Jüriks ega asunud see Rae vallas, sest ei olnud ju veel sündinud püha Jüri, kellenimelise koguduse järgi alev endale nime sai, ega olnud veel moodustatud ka Tallinna raadi, kes andis vallale nime. Muinas-Eesti oli jagatud maa- ja kihelkondadeks. Meie esiasukad elasid Rävala maakonna kihelkonnas, mis kandis salapärast nime Ocrielae. Esimesed ülestähendused Rae valla kohta pärinevad alles Taani hindamisraamatust 1241. aastast. Taani mungad oli kirja pannud andmed siinsete külade kohta, mida nad käisid ristimas aastatel 1219-1220.
1223 Vaskjala kirik, teadaolevalt üks vanimaid Põhja-Eestis
1241 Taani hindamisraamatus mainitakse Ocrielae kihelkonda
1739 ilmub Piibel Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlkes
1865 Aruvalla mõis müüb esimesed talud
1866 Asutakse Rae vald
1889 Väikevallad ühinevad Rae valla nime alla
1919 Maa-seadusega tükeldatakse mõisamaad
1939 Algab II maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon
1945 Moodustatakse külanõukogud
1950 Vald likvideeritakse
1991 Lõpeb okupatsioon, vald kui omavalitsusüksus taastatakse
Praegune Jüri kirik, mis pühitseti 15. detsembril 1885, ehitati paljude pseudogooti stiilis hoonete ja Iisaku kiriku ehitaja, Kuusalu kiriku ümberehitaja, Tallinna linnanõuniku ja muinsuskaitsekomisjoni liikme parun Friedrich Axel von Howeni (1845-1911) 1884. aastal valminud projekti järele samasse paika, kus lammutamiseni oli seisnud keskaegne pühakoda. Siin, nagu Harju-Jaanis, Juurus ja mujalgi Harjumaal, lagunevat vana kirikut alles ei jäetud ega tehtud mingeid ülesmõõtmisi, mis oleksid muinsusest vähemasti arhitektuuriloossegi jälje alles jätnud.