Imavere vald asub Järvamaa lõunaosas, piirnedes põhja poolt Koigi vallaga, lääne poolt Türi vallaga. Idaosas piirneb Imavere vald Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja lõunaosas Viljandi maakonna Kõo vallaga. Territooriumi poolest asub Imavere Järvamaa valdadest eelviimasel kohal – 140 km2 .
Imavere vallas on 12 küla: Eistvere, Imavere, Jalametsa, Järavere, Kiigevere, Käsukonna, Laimetsa, Puiatu, Pällastvere, Taadikvere, Tammeküla ja Võrevere.
1599. a. kuulusid Imavere valla külad Põltsamaa Kroonu alla. Kuni 1917. aastani kuulus Imavere vald Liivimaa kubermangu Pilistvere kihelkonda. Imavere oli Viljandi maakonna kooseisus kuni 1950. aastani. Peale seda, kui tekkis Põltsamaa rajoon, Imavere vald likvideeriti. Liidetuna kandis ta nime Järavere, kuni 1960.aastal nimetati ringi Imavere Külanõukoguks. Aastatel 1950-1963 kuulus külanõukogu Põltsamaa rajooni koosseisu, pärast seda, seoses rajoonide liitumisega, Paide rajooni, nüüd Järva maakonna alluvusse. Uuesti taastati Imavere valla staatus 19. dets. 1991. a
Valla eri nurkades leidub ka kummalise nimega paiku: Röövlimägi, Tapalepik, Kiima mets. Neile nimedele annavad selgitust siitkandist korjatud rahvapärimused. Nii olla Taadikvere läheduses asuva Röövlimäe aukudes inimesed vanasti sõja ajal varju otsinud, mägi aga sellest nime saanud, et üks seal elanud naisterahvas teda kimbutama tulnud röövli keeva kördiga ära tapnud.
Eesti Piimandusmuuseum, mis algselt oli Liha- ja Piimatööstuse Ministeeriumi Konstrueerimise ja Tehnoloogia Büroo (KTB) Piimandusajaloo Uurimise Osakonnaks, loodi aastal 1976. Asukohaks valiti Imavere, kuna seal asutati 1908.a. esimene ühistegelikel alustel ja talunikele kuuluv ühispiimatalitus Eestis. Piimakombinaatidest hakati kokku korjama vananenud tööstustehnikat. Korraldati ekspeditsioone, korjamaks ja säilitamaks taludes piimatöötlemiseks käsitletud esemeid.
Lootus muuseum külastajaile avada tekkis 1993.a., mil muuseum iseseisvus. Kuid iseseisva muuseumina Põllumajandusministeeriumi alluvuses ei saadud Rahandusministeeriumist toetust. Nii moodustati 1994.a. Eesti Põllumajandusmuuseumi juurde filiaal Eesti Piimandusmuuseum. Kahjuks ei aidanud see kaasa muuseumi kapitaalremondi lõpetamisele ja avamisele.
1997.a. võeti endine Imavere Ühispiimatalituse hoone ajaloomälestisena riikliku kaitse alla.
01.10.2000.a. iseseisvus muuseum jällegi, nimetuseks jäi Eesti Piimandusmuuseum EV Põllumajandusministeeriumi alluvuses.
14.juuli 2001.a. kujunes muuseumi suurpäevaks- täpselt 25 aastat peale asutamist avati uksed. Valmis esimene püsiekspositsioon, mis esialgu oli vahendite puudumise tõttu poolik.