Kaiavere järv.
Kaiavere on küla Jõgeva maakonnas Tabivere vallas. Küla lähistel paiknevad Kaiavere järv ja Kaiavere soo.
“Siin järv, seal järv, küla otsas veel kolmaski” – nii võib iseloomustada Kaiavere küla Tammsaaret parafraseerides. Peamiselt piki Kaiavere voort kulgev samanimeline pikk ja kitsas küla on aegade jooksul arvatud erinevate valdade koosseisu. Muutumatutena on püsinud aga küla ühelt poolt palistav Kaiavere, teisalt Raigastvere ning küla otsas asuv Elistvere järv.
Esmakordselt on Kaiavere küla mainitud 1473. aastal. Kaiavere mõisa teatakse aga Kayaferi nime all 1512. aastast, mil ta olevat kuulunud Tartu nunnakloostrile. Seepärast on ka mõnes dokumendis märgitud mõisa nimeks Nonnenhof (nunnade mõis). Tsaariajast, mil Kaiavere kuulus Kudina valda, on siitkandi rahva kohta aga sootuks vastupidiseid teateid. Nimelt ei olevat tsaar teadnud seda, kus asub Eesti riik, Kudina valda aga teadnud seevastu küll, sest et siin olnud eriliselt riiakad inimesed.
Kaiaveres on aretatud Eesti vutitõug ning omal ajal oli üleliiduliselt ja rahvusvaheliselt kuulus ka Kaiavere vutifarm.
Kaiavere asub Elistvere ja Kaiavere järve otste vahel teederistis. Kaiavere asunduses avaneb väikeselt voorelt kaunis vaade ümbritsevale loodusele. Voorte vahel asuvad pikliku kujuga järved – Kaiavere järv (250,7 ha; suurim sügavus 5,0 m), Elistvere järv (175,0 ha, suurim sügavus 3,5 m) ja Raigastvere järv (122,0 ha, suurim sügavus 4,5 m).
Elistvere järve poole madalduval voorenõlval on suur vabakujuline Kaiavere park. Kaaluka osa sellest moodustab avar, järve poole avatud muruväljak, millelt avaneb suurepärane vaade järvele ja üle selle paistvale Elistvere pargile.
Kaiaverest on pärit üks esimesi eesti rahvusest kunstnikke August Philipp Klara (1790 -1850).
Kaiaverest 6 km loodes algavad Luua metsad. Siin metsaservas on Kaiavere küla viimane pere Ingli, kust on pärit tõlkija ja kirjanik Oskar Truu (1887-1949).
Kaiavere ümbrusest on pärit ka Masingute suguvõsa, üks suuremaid ja tuntumaid ning enam uuritud vabade talupoegade suguvõsasid Eestis. 1630. a. paiku sündinud suguvõsa esiisa koduks oli arvatavasti Elmiku talu Kõrenduse külas. Tema kaks poega, kellest algavad suguvõsa mõlemad harud, on asunud Jõeväljal ning “Kaiavere metsas” (arvatavasti praegune Elmiku metsavahikoht Kaiavere metskonnas). O. W. Masing esindas Jõeväljalt pärineva suguvõsaharu neljandat põlvkonda.