Kesselaid ehk Kessulaid (ka Kessu; saksa keeles Schildau; rootsi keeles Sköld; Skölldo) on 1,7 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas ning kuulub Muhu valla koosseisu. Tegemist on vanima ja kõrgeima laiuga Eestis. Laiu geograafilised koordinaadid on 58°37’48” N ja 23°26’29” E, asub umbes 4 km kaugusel mandrist ja 3,4 km kaugusel Muhu saarest. Pisut kaugemale põhja jääb Papilaid.
Muhu saare ja Kesselaiu vahele jääb Väinamere sügavaim koht-22 m.
Laid asub Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealal. Kolmandik laiust on kaetud Eesti väikesaartel haruldase lookuusikuga, milles esineb ka harv kuuse-pärna taimekooslus. Laialdaselt esineb saarel ka lookadastik – peamiselt laiu põhjaosas, kuid on levinud ka kunagistele põldudele ja heinamaadele.
Taimestik laiul on liigirikas. On leitud ligi 400 soontaimeliiki, millest 27 kuuluvad kaitse alla. Eriti tähelepanuväärsed on laiul kasvavad 17 liiki käpalisi ehk orhideesid. Laiu põhjaosas kasvab ka haruldane ussikuuseks nimetatav kuuse vorm.
Esmakordselt mainiti laidu Johan Månssoni meresõidujuhises 1644. aastal. Asustus tekkis saarele 16. sajandil, mil laid kuulus Muhu Võlla mõisale. 1807. aastal müüdi saar Jacob Friedrich von Helwigile, kes rajas saare lõunaossa suviti kasutuses olnud karjamõisa. Praeguseks on mõisast alles vaid varemed.
Aastatel 1866–1892 moodustas Kessulaid omaette Muhu kihelkonna valla ning üle saare viis Muhust mandrile talitee. Laiul asus isegi vallakohus, mis 1890. aastal koliti Hellamaale.
1930ndate lõpuks elas saarel umbes 35 inimest. Aastast 1993 elab saarel ainult endise majakavahi perekond – Kõmsilt pärit Urmas ja Elsa Vatter.
Esimene meremärk püstitati laiule 1879. aastal, sihttulepaagid aastal 1885. Alates 1994. aastast on tulepaagid automatiseeritud ja töötavad päikesepatareidel. Meremärkidest asuvad saarel Kessu liitsihi alumine ja ülemine tulepaak ning Kessu päevamärk.
Saarele pole veetud elektri- ega telefoniliine. Majapidamiselektrit saadakse tuulegeneraatorist ja päikesepatareidest. Talvel võib saar jääteede puudumise korral jääda pikaks ajaks isoleerituks.
Enne Teist maailmasõda oli Eesti Vabariigil kavas sinna rajada 100-kohaline sunnitöölaager.
Oktoobris 2013 valmis EAS väikesaarte meetme rahastuse, kohalike hea tahte ning päästeameti ja vallavalitsuse ühisel ettevõtmiselpäästepunkt, milles asuvate vahenditega on nüüdsest võimalik kustutada tulekahjusid, kulupõlenguid, reageerida veeõnnetustele ja anda esmaabi.
Sild Kessulaiule
“Kord tahtnud Vanapagan ehitada silla suurelt maalt Kesselaiule. Ta toonud esimese seljatäie kive ja prahti ja pannud selle paigale. See on praegugi selgesti näha meres, kus teda Uisu sääreks kutsutakse. Siis läinud Vanapagan uuesti teist seljatäit tooma. Ta saanud seljatäie kätte ja läinud ka seda kohale viima. Aga parajasti kukk laulnud. Vanapagan lasknud seljatäie maha kukkuda ja teinud ise sääred. Kuhu ta seljatäis hunnikusse maha kukkus, tekkis küngas, millele nimeks on pandud Kiireste mägi.”