Kihnu sadama koordinaadid: 58° 08.52′N, 24° 01.36′E.
Ajalooliselt on Kihnu laevad talvel seisnud saare idaranna läheduses niinimetatud Silla augus või Manija saare lähedal, Sitna lõpus, kus kevadel jää ei triivinud. Enne Esimest maailmasõda oli Kihnu laevaomanikel 66 purjelaeva, enamik neist kiviveo alused. Eesti iseseisvumise järel olid neist järel pooled. Ülejäänud uputati sõja ajal Kura kurku saksa sõjalaevade sissetungi blokeerimiseks. Omatarbeliste vedude osatähtsus oli Kihnus väike. Vajalikud puude-, heina- ja muud raskemad veod sooritati talvel jääteega üle Kihnu väina, Laoküla Torila nukist Manija saarele ja sealt otse Kihnu.
Oma sadama ehitusega tehti algust Esimese maailmasõja ajal. Maaga peeti ühendust Lao kalaranda, või suuremate paatidega otse Pärnu, kuhu oli mereteed 45 kilomeetrit. Kolhooside ajal, kui kalapüügiks hakati kasutama suuremaid traale, asuti saarel paadisadamat süvendama ja sildu pikendama. Lemsi ranna Saaru kala vastuvõtu- punkti sadamast , Kihnu idaküljel, väljatõstetud pinnasest pikendati tammi mere poole, mis sai aluseks tulevasele reisisadamale. Ka mandri pool vajati lähimat sadama paika, et mitte kulutada merel paadiga Pärnu sõitmiseks kolme- nelja tundi. !972. aastal alustati Lao paadisadama lähedal, Torila otsast 800 meetri pikkuse teetammi ehitamist Munalaiule, et siia ehitada mandripoolne sadam. Kihnu kalurikolhoosi liitmine Pärnu Kaluriga nurjas kavatsuse. Tormine meri lõhkus hiljem suure osa ehitatud tammist. Laevaliikluseks hakati hoopis kohendama Kihnu sadamat et see kõlbaks suurema parvlaeva sildumiseks. 1987. aastal alustaski parvlaev Sõprus vedusid Pärnu ja Kihnu vahel. Suurele kolhoosile, mille keskus asus Pärnus oli selline lahendus mugavam.
Kirjalikes allikates mainitakse saart esimest korda 1386. aastal (Kyne), asustust 1518. aastal. Viimastel aastatel tehtud väljakaevamiste tulemusel on aga selgunud, et esimesed inimasutuse jäljed Kihnu saarel ulatuvad 3000 aasta taha. Leiuainese vähesus osutab asustuse lühiajalisusele, võimalik, et tegemist oli hooajalise hülgeküttide või kalurite laagripaigaga.
Halduslikult kuulus Kihnu keskajal Saare-Lääne piiskopkonda. 16. sajandi teisel poolel toimunud Liivi sõjas käis Kihnu sõdivate riikide vahel käest kätte. 1562-1565 kuulus see Taanile, 1565-1575 ja 1582-1600 Poolale, 1575-1582 Venemaale.
Saare pindala on 16,38 km², koos ümbritsevate laidudega 16,65 km². Kõrgeim punkt asub vaid 8 meetrit üle merepinna. Mandrist eraldab Kihnut umbes 12 kilomeetri laiune Kihnu väin. Liivase ja kivise pinnaga saarel on nõmme- ja palumännikuid, palu-salumetsa, puis-, aru- ja rannaniite ning rannikul liivikuid.
Saarel on neli küla: Lemsi küla, Linaküla küla, Rootsiküla küla ja Sääre küla. Linakülas on haigla, koolimaja, koduloomuuseum, kirik ja uus rahvamaja, kus asuvad ka raamatukogu ja vallavalitsus.
Kihnu kultuuriruum kuulub UNESCO suulise pärandi meistriteoste nimekirja. Kihnu kultuuri silmapaistvamad näited on rahvarõivad, ülalistmine ning paljud traditsioonilised käsitööoskused.
Vaata siit Kihnu keskuse aeropanoraami!
Vaata siit Kihnu lennuvälja aeropanoraami!