Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond.
Esimene dokumentaalne kajastus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui ta kanti Taani hindamise raamatusse. Sii oli küla nime kirjapilt “Jeruius”. Praegust Kukruse linnaosa on esmakordselt mainitud 1241. aastal (Kukarus), Sompat aga 1420. aastal (Soenpe).
Kohtla-Järve linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Järve, Ahtme, Kukruse, Oru, Sompa ja Viivikonna koos Sirgalaga. Linna territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele: Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula), mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt, samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis.
1919. aastal loodi Eesti Vabariigis koondis Riiklik Põlevkivitööstus. Põlevkivi kaevandati nii maa all kaevandustes kui ka maa peal karjäärides. Kaevanduste ja karjääride juurde tekkisid asulad. 1924. aastal ehitati Kohtla raudteejaama lähedusse põlevkiviõli tootmise tehas, mille juurde tekkis töölisasula. 1930. aastate keskel kuulus sellesse asulasse mitu töölisasumit: Käva, Vaheküla ja Pavandu.
Pärast Teist Maailmasõda suurenes põlevkivi kaevandamine, kasvas maavara tähtsus nii kütuse kui ka keemiatööstuse toorainena. 15. juunil 1946. aastal sai põlevkivibasseini tähtsaim asula linna staatuse.
Eelkõige on tegemist tööstuslinnaga ning tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb 3 suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Genovique Specialties ja Novotrde Invest. Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus, õmblustööstus, mööblitööstus ja ehitusmaterjalide tootmine.