Kõinastu:
–“Sanatoorium- see on puhkus, baar, naised, muusika! Mina olen täiesti terve mees ja tahan seda kõike saada!”–
Tsitaat ühest kuulsamast Eesti filmist “Mehed ei nuta”, mis suures osas on fimitud justnimelt Kõinastul.
“Mehed ei nuta” on Eesti Telefilmi 1968. aastal tehtud komöödia, esilinastus 1 jaanuaril 1969. Filmi stsenaristid olid Enn Vetemaa ja Sulev Nõmmik. See oli nende jaoks esimene stsenaarium ning Sulev Nõmmik debüteeris selle tööga ka kui režissöör. Vetemaa ja Nõmmiku koostöös valmisid hiljem ka filmid “Noor pensionär” ja “Siin me oleme!”. Lehe allosas on kõigile meile tuntud ja klassikaks saanud tsitaatidekogu, pärit ikka ja loomulikult justnimelt samast filmist.
Kõinastu laid on 262 hektari suurune laid Väinameres Väikese väina ja Lõpemere vahel. Madala veetaseme korral on saar umbes 2-kilomeetrise leetseljaku, Kõinastu lee kaudu ühenduses Muhu kõige läänepoolsema punkti Sääreotsaga Koguva lähedal. Piki Kõinastu lääneranda kulgeb ca 1,5 km pikkune ja põhjaosas (Suur pank) kuni 4 meetri kõrgune kruusane Vesiru astang. Laiul leidub paljandeid, palju rändrahne, pikki klibuvalle, kadastikke ja salumetsa.
Keskajal kuulus Kõinastu laid, tol ajal nimega Drotzenholm, Maasilinnale. 16. sajandi alguses oli laiul kaks talu, hiljem isegi väike küla – näiteks 1834. aastal oli viis talu 73 elanikuga. Viimased alalised elanikud lahkusid laiult 1965. Pärast seda on ehitatud sinna suvilaid – aastal 1989 oli neid viis. Aastal 2007 tegutses saarel üks talumajapidamine.
Alates 2006. aasta talvest töötab saare põhjaosas taas Kõinastu tulepaak, mis mitu aastat oli kasutusel päevamärgina.
Kuulsaid tsitaate filmist “Mehed ei nuta”
Kurat, jällegi see sama sara!
Ma oleks peaaegu kodus olnud.
Doktor, siin on midagi korrast ära, selle koha peal peaks olema muskel.
Muide, suudeldes daami kätt, ei tõsteta mitte kätt, vaid langetatakse pea.
Andestust, aga lammas konsumeeris meie apellatsiooni.
Sanatoorium see on puhkus, baar, naised, muusika! Mina olen täiesti terve mees ja tahan seda kõike saada!
Isegi surnuid siin ei austata. Oleks võinud vähemalt silmadki kinni suruda. Nahaalid!!!
Minu elulaulul on ilusaid salme olnud aga refrääniks jääte alati Teie.
Doktor… saatke palun kanderaam, professor sai värskeõhu mürgituse!
Juba tahate magada? Unetud?
Kiirustage seltsimehed unetud, kiirustage.
Aga praegu on ülesanne number üks, leida paat.
Kirvest! Andke mulle kirvest!
See on karjuv füüsiline vägivald!
Aee polegi nagu päris saar, see on rohkem nagu poolsaare moodi saar…
Teil peab raudne tervis olema… et sellele kõigele vastu peate!