Paldiski linn asutati tsaar Peeter I poolt 1718. aastal kui merekindlus. Linna õigused saadi 1762. aastal ja nimeks sai Baltiiski Port. Praegusel kujul Paldiski linna nimi saadi 1933. aastal. 1939. aastal loovutati Paldiski Baaside lepingu alusel NSV Liidule mereväebaasiks ja kohalikud elanikud deporteeriti. Paldiski linnas ja Pakri poolsaarel tegutses kokku 9 erinevat NL sõjaväeosa, sealhulgas tuumalõhkepeadega ballistilised raketid ja allveelaevad, tippaegadel viibis siin 16 000 NL sõdurit ja ohvitseri. Alates 1968. aastast Paldiskis avatud NSVL tuumaallveelaevnike õppekeskuse tõttu oli salajane linn täielikult suletud ja ümbritsetud okastraataiaga.
Viimane Venemaa sõjalaev lahkus 30. augustil 1994. aastal ja linnas asunud õppeotstarbeline tuumareaktor loovutati pidulikult Eestile 26. septembril 1995. aastal. Keila linna Paldiski linnaosa loovutati kestis alates 15. maist 1994. aastal kuni 20. oktoobrini 1996. aastal ning alates 20. oktoobrist 1996. aastal on tegemist iseseisva omavalitsusüksusega.
Paldiski Lõunasadama põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Paldiski lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus.
Koordinaadid: 59° 20′ 0″ N, 24° 5′ 0″ E
- Territoorium 141.1 ha
- Akvatoorium 134.7 ha
- Kaide arv 10
- Kaide kogupikkus 1.85 km
- Suurim sügavus kai ääres 13.5 m
- Suurim laeva pikkus 230 m
- Suurim laeva laius 35 m
Terminalid:
- reisiterminal
- naftaterminal
- 2 autoterminali
- ro-ro terminal
- üldkaupadeterminal
- puiduterminal
- 2 metalliterminali
- puidugraanuli terminal
- turbaterminal
- biodiisli terminal
Ladustamisvõimalused:
- Laopinnad: ca 15 000 m²
- Laoplatsid: ca 500 000 m²
- Mahutipark vedellasti ladustamiseks: ca 357 900 m³