Piiri on küla Tartu maakonnas Piirissaare vallas. Küla asub Piirissaare kirderannikul.
Küla vana venekeelne nimetus on Межа (Piir). Omal ajal nimetati selle küla järgi kogu Piirissaart.
Piirissaare koolimaja
Tsaariajal allus küla Liivimaa kubermangu Jurjevi (Tartu) maakonnale. 1768. aastal asutati külas külakool. Piiri küla vanausuliste palvemaja mainitakse esmakordselt 1802.aastal. Teise maailmasõja ajal põles palvemaja maha. 1913. aastal oli külas 145 majapidamist. 1922/23 õppeaastal oli Piiri 4-klassilises vene algkoolis 126 õpilast ja 2 õpetajat mimg 3-klassilises eesti algkoolis 36 õpilast ja üks õpetaja.
Piiri külas asub Piirissaare endise kooli hoone ja pood, mille hoone ehitati 1902. aastal ja mis on saare üks vanimaid maju. Poe telliskivimaja elas üle 1923. aasta suure tulekahju, kui Piirissaarel põles maani maha 93 maja.
2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas külas 57 inimest.
Piirissaare pood
Piirissaare vana kirik.
Kellatorn
Mälestusmärk langenud kangelastele
Piirissaare vana surnuaed
Piirissaar (Borka, vene keeles Пийриссаар, Пийрисар, Желачек (Želatšek), Межа (Meža), Порка (Porka), saksa keeles Porka) on saar Peipsi järve ja Lämmijärve piiril, 15 km Emajõe suudmest kagus, ning on Peipsi suurim saar pindalaga 7,5 ruutkilomeetrit.
Esimesed märked saare kohta pärinevad 1370. aasta Pihkva kroonikas, kus räägitakse tülist sakslaste ja pihkvalaste vahel Žalatško saare pärast. Varasematel aegadel on saart tuntudki tema külade nime järgi (Porka, Žalatšek). 1503. ja 1509. aasta rahulepingutes mainitakse Piirissaart Klitsaarena. 1582. ja 1601. aasta Poola revisjonidokumentides on kasutusel saare nimed Solsar ja Selsar. 18. sajandist on saare ametlikuks nimetuseks Piirissaar.
Tõenäoliselt tekkis saarele püsiasustus Põhjasõja järel, mil sinna asusid Venemaalt kirikureformi eest põgenevad vanausulised ning saarel otsisid varju
sõjaväeteenistusest kõrvale hoidvad noormehed.
1907. aastal elas saarel 2000 elanikku. 1930. aastal kirjutas ajaleht: “Selleks, et pääseda saarele, on vaja istuda Tartus laevale, sõita mööda emajõge 40 km ja 20 km mööda Peipsi järve. Kuna ühtegi sadamat siin ei ole, siis tuleb laevale 2-3 km vastu suur lodi… “
Saarel elab 1500 hinge, sellest kolmandiku moodustavad eestlased. Saar ja selle elanikud said kõvasti kannatada 1944. aasta veebruaris toimunud II maailmasõja lahingutes, mil sakslased korraldasid saarele kahe nädala jooksul ligi 500 õhurünnakut, pommitades saare hõivanud Nõukogude armee 128. laskurdiviisi positsioone.
Tänapäeval on saarel kolm küla: Piiri, Saare ja Tooni, neist viimane on ka Piirissaare valla keskuseks. Külad paiknevad saare kirdeosas madalatel liivakühmudel.
Peamised tegevusalad on kalapüük ja sibulakasvatus. Arhitektuurilisteks vaatamisväärsusteks on saarel asuvad kaks kirikut. Saarel on laevaühendus Laaksaare ja Tartuga.
Elanike põhitegevuseks on alati olnud kalapüük. Haritavail maalappidel kasvatatakse köögivilja, peamiselt sibulat. Kogu Piirissaar on looduskaitseala. Seal elab hulgaliselt kaitstavaid linnu- ja kahepaiksete liike. On ka terve rida taimeharuldusi. Saarel asub tegutsev vanausuliste palvela Saare külas ja koguduse puudumise tõttu tühjana seisev apostlik-õigeusu kirik Tooni külas. Piiri külas asuvad ka saare kolm kalmistut, kaks vanausuliste, üks luteriusuliste oma.
2010. a renoveeriti Piirissaare ja Laaksaare sadamad ning ühendust hakkas navigatsiooniperioodil pidama moodne parvlaev “Koidula”. Hilissügisest varakevadeni on sidepidamine saarega endiselt raske, kasutatakse vallavalitsuse hõljukit ja ajutist taliteed üle Peipsi järve jää.
Siit saad vaadata ka Piirissaare sadama aeropanoraami