Mustamäe on Tallinna asum, mis moodustab põhiosa halduslikust Mustamäe linnaosast.
Asum külgneb Kadaka Mäepealse II, Akadeemia, Kadaka II, Kadaka III, Laki I ja Laki II kvartalitega, Siili ja Sääse ning Kristiine linnaosa Järve asumiga, Nõmme linnaosa Rahumäe, Nõmme ja Vana-Mustamäe asumiga.
Mustamäe asumi territooriumi piir kulgeb mööda Tammsaare ja Retke teed kuni Tervise tänavani. Seal ületab piir Tervise tänava ja hakkab edasi kulgema mööda Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala kuni Ehitajate teeni. Pärast viimase ületamist suundub piir edasi piki Üliõpilaste teed, Raja tänavat ja Akadeemia teed, kuni ristub Kadaka teega. Liikudes loode suunal mööda Kadaka teed, ristub asumi piir jälle A. H. Tammsaare teega.
Märke Mustamäe iidsete aegade asustusest leiti 1927. a arheoloogilistel kaevamistel, kui avastati tulease ja lihtsat, dekoorita keraamikat. Leiu vanuseks on arvatud olevat vähemalt 4000 aastat.
Sõjaeelse vabariigi ajal asus Mustamäe alal Kadaka küla, mis oli kuulus oma juurvilja- aedade ja kapsakoormate poolest. Tallinlased said neid aiasaadusi turult osta.
Külateedel sõitsid vankrid. Jalgpalliklubid Merkur ja Meteor käisid Tondi liivadüünides vutti tagumas. Mustamäel asus tollel ajal mitte ainult Eesti, vaid ka kogu Põhjamaade kohta eeskujulik kaitseliidu lasketiir, kus käis kätt proovimas ka toonane Soome president Svinhufvud. Kõikjal asunud väiketalude heinamaadel sõid rohtu lehmad-lambad ja tanumatel askeldasid kaelkookudega naised.
Tänapäeva Mustamäe puhul on raske uskuda, et seal voolasid mitmed ojad ning ka näiteks nüüdse Kännu Kuke piirkonnas sai kalu püüda. Samuti leidus seal suuremaid metsi. Talupojad müüsid palke nii Nõmme kui ka Tallinna majaehitajatele.
Mustamäe kandis viibides võib tegelikult praegugi märgata hääbuvaid märke kunagisest hoopis teistsugusest asustusest. Olgu selleks mõni paneelmajade vahel kasvav vana õunapuu, mis kevadel õiteilus halle seinu ilmestab, või sama ootamatuna mõjuv, tööstusobjektidest piiratud eakas puiteramu. Need mäletavad aegu, mil 1971. aastast pärinev ja elust ärklitoas üheskoos ämmaga pajatav Mustamäe valss oli veel kauge tulevik.
Alguses nimetati uut elamurajooni ka ametlikult hoopis Allnõmmeks. Tänu linnaplaneerijatele laiendati ühe väikese piirkonna, Mustamäe nõlva nimi tervele uusrajoonile.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) on Eesti tipphaigla, mille põhiväärtusteks on patsiendikesksus, professionaalsus, uuendusmeelsus, meeskonnatöö. Enam kui 3400 töötajaga Regionaalhaigla koosneb seitsmest kliinikust: anestesioloogia-, diagnostika-, kirurgia-, psühhiaatria-, sisehaiguste-, onkoloogia- ja hematoloogia- ning järelravi kliinikust.
2010. aastal käivitunud X-korpuse näol on tegemist nüüdisaegseima haiglahoonega Läänemere regioonis – tehnoloogiliselt 100% digitaalne ja tänapäevane, logistiliselt innovaatiline ja kõrge efektiivsusega, kõrgeima võimaliku ohutusastmega nii patsiendile kui ka personalile.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla moodustati 25. juulil 2001 Vabariigi Valitsuse otsusega Mustamäe haigla, Kivimäe haigla, Eesti Onkoloogiakeskuse, Tallinna Psühhiaatriahaigla, Tallinna Nahahaiguste haigla, Arstliku Perenõuandla ja Kutsehaiguste kliiniku baasil.