Vergi on küla Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas.
Vergi sadama (Vergi Harbour) koordinaadid on 59*36,0´N 26*06,1´E, asub Vainupea neemest 5 M WNW, Vergi ps E rannikul, Vergi neeme ja seda tammiga ühendava saare varjus asuvas abajas. Madal rannik sadama lähiümbruses on metsane ja ääristatud rannamadalaga. Sadamasse saavad siseneda alused süvisega kuni 3 m. Veesügavus kai ääres 2,5-3 m.
Vihula rannaala on eripärane ja vaatamisväärne oma looduse poolest. Huvitavad ja iselaadsed on siinse mereäärse piirkonna rahvastik, selle päritolu ja tegevusalad. Juba ammustest aegadest on randlased sõitnud merd. ning praegugi elatub üks osa rannikukülade elanikkonnast kalapüügist ja teistest merega seotud tegevusaladest. Siinsed rannakülad erinevad asustuse struktuurilt oluliselt sisemaa küladest.
Rannaäärse asustuse kujunemisele aitas kaasa see, et hiljemalt 9. sajandist kulges Lääne-Ida kaubatee piki Soome lahte, mööda põhjarannikut. Valdav osa uurijaid on seni olnud seisukohal, et rannikumadalikul hakkas püsiv asustus kalurikülade näol tekkima alles 13. sajandi teisest poolest alates, kuigi rohkem kirjalikke ülestähendusi leidub seoses rannikumadaliku asulatega 14. sajandist. Kõige esimesena on käsitletavatest rannaküladest mainitud Vergi küla (Wirekes), mis esineb kirjalikes ajalooallikates 1325. aastal. Käsmu randa mainitakse ürikuis esimest korda 1453. aastal (strand tho Kesemo). Altja küla nimeks oli varem Ovandu-Jõesuu (Wandemünde) ehk Rootsipää (Rotzipäh); küla nimetatakse esmakordselt 1465. Mustoja küla mainiti esmakordselt 1583. aastal.
Alates 13. sajandist on asustust laastanud katkud ja sõjad. Nende tagajärjel jäid mitmed külad peaaegu või täiesti tühjaks. Tühjenenud aladele tuli rahvast mujalt. Rannaküladesse asus elama rootslasi ja soomlasi. Rootslaste sisserännet on loetud Eesti rannaasustuse kujunemisel ja arengus lausa määravaks. Selle alguseks peetakse 13. sajandi teist poolt. Aktiivne sisseränne kestis umbes 250 aastat, hakates vähenema 16. sajandist. Rootslaste asustuse poolest paistsid silma Vergi ja Altja (nimetatud ka Rootsipääks) külad. Muistsetest sadamapaikadest on tähtsam Vergi sadam (Wyrche porte), mida aktiivselt külastasid soomlased. Tähtsateks kauplemiskohtadeks said Käsmu, Võsu, Vergi ja Toolse. Kõik need läbikäimised mõjutasid asustuse arengut ning tõid sellesse oma jooni.
Vergis ehitatud laevad
HILDEGARD 1895, 2-mastiline kaljas, 32,06 BRT. Omanik Madis Kolk.
KASS 1898, 2-mastiline kaljas, 39,3 BRT. Laevakamp: J. Reinthal, J. Noor, A. Tihkane.
GRETE 1898, 3-mastiline kahvelkuunar, 103,7 BRT. Omanikud Madis ja Julius Truberg.
SUITS 1902, Vergi (neeme lõunakülg? Poolsaare läänekallas?), jants. Omanik Gustav Rommann Altjalt. Meister Gustav Reintal. Kapten Jaagup Romman. Hukkus Võsu rannas tormiga 1925, kuna ankur ei pidanud.
MARTA 1908. 1911-12 talvel vedas Inglismaalt asfaldipigi Itaaliasse ja Itaaliast vaadiveini Prantsusmaale.
MERKUUR Vergis (saare põhjakaldal) 1909-10 . 195 BRT, marss-seilkuunar. Omanik J. Uutmann. Meister P. Himmist Saaremaalt. Reisis Soome, Inglismaale, Murmanskisse. Müüdi 1935 Iisraeli.
SATURNUS ehitatud Vergis 1913, Väikesel saarel. 283 BRT, 3-mastiline kahvelkuunar. Meister P. Himmist Saaremaalt. 1 osanikest J. Uutmanni kõrval Vihula mõisahärra . Müüdi peale ilmasõda Soome. 1930 nähti Londonis, oli ilus ja korras. (pilt ERM ´is)
KATARIINA (KADRI), 1916 (Vergi saarel). 3-mastiline. Matsu taadi väimees Kuurmann lõpetas ehituse. Meister Magnus Laht Saaremaalt. Põrkus Kieli lahes 1927. aastal kokku Saksa kalalaevaga . Vrakk tõsteti üles ja müüdi kulude katteks.
LEOLA 1924 (saarel), 4-mastiline. Matsu taat ja kompanjonid. Kapteniks Madis Truberg. 1925 sept. sõitis soolalastis Leolale otsa Saksa aurik.
LENNUK ehitatud Vergis 1928. Omanik ja ehitaja Gustav Reintal.
PHONIX omanikud Reinthalid, ehitatud 1931 (1915?). aastal Vergis