Viirelaid on laid Muhu kagurannikul. Saare pindala on 81 hektarit. Viirelaid on madal (kuni 4,5 meetrit üle merepinna), tasane ja roostunud.
Vanadel merekaartidel on saare nimi Paternoster. Viirelaid – ajalooline nimi Paternoster (ladina keeles “Meie Isa”).
Viirelaiu tuletorn asub Suure väina lõunaosas laiu idatipus. Sagedaste laevahukkude poolest erilise kuulsuse omandanud tähtsal laevasõiduteel hoiatab tuletorn meremehi Viire kurgu ohtlike vete eest, kuhu sisenedes oli vanal ajal kombeks lugeda Meie Isa Palvet (Paternoster).
Tänapäevase nime on saar tõenäoliselt saanud merelinnu viirese järgi.
Päevamärk oli Viirelaiul juba 1839. aastal. 1880. aastal ostis Riia Börsikomitee kroonuga pooleks parun von Stackelbergilt tuletorni ehituseks maa Viirelaiule ning samal aastal alustati saare idarannal välismaalt tellitud 11-meetrise katlaplekist tuletorni ehitamist.
Ehitis, mis paelub erialainimesi eelkõige oma huvitava konstruktsiooni poolest, valmis 1881. aastal. Nimelt koosnes torn kahest kontsentrilisest metallsilindrist, mille vahele on kinnitatud metallist keerdtrepp. Sisemine silinder oli mõeldud raskuspommide jaoks, mis käivitasid laterna ekraani pöörlema paneva kellamehhanismi. Raskuspommide langemisruumi pikendamiseks oli sisemine silinder lastud kivivundamendi süvendisse. Väljast toetasid torni kaheksa metallist kontraforssi ning laterna rõdu toetus malmkonsoolidele. Tuletorn oli algselt värvitud tumehalliks, laternaruumi kuppel punaseks.
Nõutava tule tagas tuletornis algul kahe tahiga Moris-tüüpi petrooleumilamp, seejärel töötas süsteem petrooleumiga, siis 1898. aastast alates atsetüleengaasil ja lõpuks elektritoitel. Elektrienergiat saab tuletorn praegu päikesepatareidest.
Tänaseks on hoo sisse saanud ja toimetab laiul “Viirelaiu Majakavahi puhkekompleks”.