Võrtsjärv. Emajõgi. Võrtsjärve Külastuskeskus. Jõesuu.
Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, suuruselt jääb see alla Peipsile, millest osa asub Venemaa piirides. Järv piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga (Tarvastu, Kolga-Jaani, Viljandi, Rõngu, Rannu, Põdrala ja Puka). Neis 7 vallas elab ligikaudu 21 000 inimest.
Võrtsjärve esmamainimine pärineb Henriku Liivimaa kroonikast, kus seda nimetatakse Worcegerwe, Worcegerrewe ja võib-olla ka Wordegerwe.
Võrtsjärv kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Võrtsjärve alamvesikonda.Järves on mitu saart: Ainsaar, Heinassaar, Petassaar, Pähksaar, Rättsaar, Tondisaar, samuti Leie, Soolika ja Suurkivi vare, Pikkvare ja Heinassaare vare ehk Kanakese saar.
Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Kevaditi voolab Võrtsjärve Järvejõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi.
Emajõgi (ka Suur Emajõgi) on Eesti suurimaid jõgesid, pikkuselt Eesti üheksas (100 km). Jõgi voolab läänest itta,Võrtsjärvest Peipsi järve.
Emajõe lähe asub Võrtsjärve kirdenurgas Rannu-Jõesuus. Jõgi läbib keskjooksul Tartu ja suubub Praagal Peipsi järve. Suurimad lisajõed on Pedja, Ahja (suurim lisajõgi), Elva, Amme ja Laeva jõgi. Kokku on lisajõgesid 12: vasakpoolsed on Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemisel tekkiv Pedja jõgi, Laeva, Amme ja Lagina jõgi, parempoolsed Kavilda, Elva, Ilmatsalu, Porijõgi, Mõra, Luutsna, Ahja ning Kalli jõgi. Keskjooksul voolab jõgi Emajõe ürgorus.