Imavere vald asub Järvamaa lõunaosas, piirnedes põhja poolt Koigi vallaga, lääne poolt Türi vallaga. Idaosas piirneb Imavere vald Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja lõunaosas Viljandi maakonna Kõo vallaga. Territooriumi poolest asub Imavere Järvamaa valdadest eelviimasel kohal – 140 km2 . Imavere vallas on 12 küla: Eistvere, Imavere, Jalametsa, Järavere, Kiigevere, Käsukonna, Laimetsa, Puiatu, Pällastvere, Taadikvere, Tammeküla […]
Loe edasiPosts tagged "aerial photo"
Tauksi saar. Liia. Sõmeri.
Tauksi on asustamata saar Eesti lääneosas Läänemaal Väinameres Puise poolsaarest põhjas ja Sassi poolsaarest loodes. Kuulub Matsalu rahvuspargi Väinamere saarte sihtkaitsevööndisse ja jääb Põgari-Sassi küla territooriumile. Tauksi pindala on umbes 2,5 km²; ta on Eestis suuruselt 19. saar. Vanemate andmete järgi oli pindala isegi suurem, 2,75 km². Ulatub kuni 3 meetrit üle merepinna, merest kerkis […]
Loe edasiEesti keskpunkt. Kalme Hiiekoht. Adavere
“Ükskõik kuhu lähed, igale poole on samapalju…” Mandri-Eesti keskpunkt asub Kalme külas, Adaverest kilomeetri jagu Tartu poole Tallinn-Tartu maantee all ja ääres. Maanteest ida poole jääb väike mägi puudesalu ja ohvrikiviga ning sinna on rajatud ka sammas tähistamaks Mandri-Eesti keskpunkti. Teest 50 m lääne pool on puudega kaetud kivikalme. Eesti keset on võimalik selgitada territooriumi […]
Loe edasiMärjamaa alev. Raplamaa.
Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus. Alevi peamiseks vaatamisväärsuseks on Märjamaa kirik koos Esimeses maailmasõjas ning Vabadussõjas hukkunutele püstitatud kirikuvärav-monumendiga. Aleviks nimetati Märjamaa aastal 1945. Aastatel 1950–1962 oli ta Märjamaa rajooni keskus. Märjamaa kummaline nimi on inimestele omajagu peamurdmist valmistanud. Kust see tuleb ja mida tähendab: märg maa, marjamaa või Maarja maa? Märjamaa […]
Loe edasiKunda sadam. KNC. Kunda Nordic Cement.
Kunda sadama ajalugu ulatub aastasse 1805, mil keiser Aleksander I kirjutas alla loale sadama ehitamiseks Kundasse. Jõesuudme kõrvale ehitati sadamasild ja Port-Kunda sadam alustas tööd. 1812.a. asutati tollipunkt, mille kaudu võis välismaalt sisse tuua soola, heeringat ja kivisütt. Varsti lisandusid neile kaupadele tubakas, rauakaubad jm. Välja veeti Virumaa saadusi – puitu, vilja ja piiritust. Sadama […]
Loe edasi