Saue on linn Harju maakonnas Tallinna lähedal. Muinasajal oli Saue ümbrus tuntud Vomentaga (hilisema Keila) kihelkonna nime all. Asustatus oli tihedam kihelkonna idaosas, eriti Keila-Vanamõisa-Saue ümbruses. Vomentaga nime, mis ilmselt tähendab eesti keeles “Võhmatagune” (võhmas – soosaar), peab ajaloolane Paul Johansen mitmete arvamuste põhjal pilkenimeks. See olevat pärit maastiku iseloomust (palju soid ja võhmaid), kuid […]
Loe edasi
Kevad. Merelt tõusev udu, mis kiiresti-kiiresti valgus rannale ning varsti oli mets ühtlaselt piimja looriga kaetud… Noarootsi vald asub Lääne maakonnas, Eesti mandriosa loodeservas, keskusega Noarootsi poolsaarel Pürksi külas. Maakonnakeskusesse Haapsallu on 37 kilomeetrit. Talvel jääteed mööda üle Haapsalu lahe on Pürksist Haapsalusse 7 km. Tallinnasse on vallakeskusest 110 km. Reljeefilt on valla territoorium tasane, mereäärsete […]
Loe edasi
Aeropanoraamile on jäädvustatud Jõuluvanade tulemine Väinamere kohal. Eesti rahvakalendris olid ja on jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. “Talistepüha” oli levinum nimetus Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid […]
Loe edasi
Kalana (rootsi keeles Dagerort) on küla Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas. Asub Kõpu poolsaare tipus. Kalana kohta on teateid aastast 1531 (ahm Vischorde). 1698 on mainitud kabelit (Kallenema) ja 1777 uut puitkabelit (oli veel kasutusel 1855). Kalanas oli enne Lehtma sadama valmimist oluline kalasadam. Kalana on Hiiumaa kõige läänepoolsem sadam. Kalana Harbour […]
Loe edasi