Jäämeri- Väinameri. Merejää hakkab moodustuma, kui vesi on jõudnud külmumistemperatuurini, ehk Eesti rannikumeres umbes temperatuuril –0,4 °C. Jahtunud veepinnale tekib omavahel nõrgalt seotud jääkristallide kiht ning edasisel külmumisel kujuneb kerget lainetust summutav rasvjää. Sellele sadanud lumest saab sitke jäämass – lobjakas, millest tuule ja lainetuse toimel tekib omakorda taldrikjää. See koosneb umbes 30 cm, harva […]
Loe edasiPosts tagged "aerofoto"
Heinlaid
Heinlaid on 162 hektari suurune asustamata laid Hiiumaa ranniku lähedal, Heltermaast 5 kilomeetrit kagus. Hiiumaa idatipp Sarve poolsaarel asub Heinlaiust 2,5 kilomeetrit läänes, Vormsi 13 kilomeetrit põhjas ja Rohuküla 18 kilomeetrit kirdes-idas. Heltermaa–Rohuküla laevatee möödub laiust 3 kilomeetri kauguselt põhja poolt. Kaevatsi laid jääb Heinlaiust 2,3 kilomeetrit läände, teised Hiiumaa laiud läände, edelasse ja lõunasse, […]
Loe edasiKaevatsi
Kaevatsi laid on 1,4 km² suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus. Jääb Sarve küla territooriumile. Laiu ja Hiiumaa vahel on madal meri, vahemaad on võimalik jalgsi läbida. Kaevatsi asub Saarnaki ja Heinlaiu vahel; Saarnaki jääb 2,7 km läände ja Heinlaid 2,4 km itta. Hanikatsi laid jääb 2,7 km lõuna-edelasse. Kaevatsi ümber paiknevad väiksemad rahud (Võrkrahu, Põtkurahu, […]
Loe edasiVareslaid
Vareslaid on umbes 26 hektari suurune laid Hiiumaast kagus Hanikatsi ning Kõrgelaiu vahel. Saar kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidude sihtkaitsevööndisse. Vareslaiust loodes asub Varesrahu. Suhteliselt madal meri, mis saart ümbritseb, on savika põhjaga. Peaaegu kogu saare ulatuses kasvab mere ääres tihedalt pilliroog. Sellele järgneb enamasti laiu keskosa pool kõrvenõgeste ja ohakate vöönd. Vareslaiu keskosa katab tihe […]
Loe edasiKõrgelaid
Kõrgelaid on laid Väinameres Hiiumaast kagus. Saar kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidude sihtkaitsevööndisse. Kõrgelaiu pindala on umbes 14 hektarit. Väikesele pindalale vaatamata on ta paljude teiste Väinamere saarte kõrval üpris kõrge (kuni 5 meetrit merepinnast), mille järgi ta on ka nime saanud. Põhjaosa on kõrge ja metsaga kattunud, palju on saarepuid. Kõikjal esineb türnpuid, mis […]
Loe edasi