Piiri on küla Tartu maakonnas Piirissaare vallas. Küla asub Piirissaare kirderannikul. Küla vana venekeelne nimetus on Межа (Piir). Omal ajal nimetati selle küla järgi kogu Piirissaart. Tsaariajal allus küla Liivimaa kubermangu Jurjevi (Tartu) maakonnale. 1768. aastal asutati külas külakool. Piiri küla vanausuliste palvemaja mainitakse esmakordselt 1802.aastal. Teise maailmasõja ajal põles palvemaja maha. 1913. aastal oli […]
Loe edasiPosts tagged "aerofoto"
Vormsi saar. Sviby sadam. Parvlaev “Reet”.
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil. Ta on suuruselt neljas saar Eestis. Sviby sadama põhiülesanne on vastu võtta liiniparvlaeva, kuid selle kõrvalt on ta ka saare kaubasadamaks, samuti saavad seal peatuda väikelaevad ja jahid. Sadamas on kai laevade vastuvõtuks ja ujuvkaid […]
Loe edasiAbruka saar. Abruka sadam. Liivi laht
Abruka saar asub Riia lahes Saaremaa lõunarannikul (4km Roomassaarest lõunas) ning kuulub Kaarma valla haldusalasse. Saare pindala on 8,8 ruutkilomeetrit ja 2010 aastal elas seal püsivalt 32 elanikku. Abrukat ümbritsevast 16 väiksemast saarest ja laiust (kokku 1,3 ruutkilomeetrit) on tuntumaid Vahase (65,5 ha), Kasselaid (49,9 ha), Linnusitamaa (5 ha) ja Kerju (2,3 ha). Abruka sadama […]
Loe edasiKohtla Järve. Ida-Virumaa. Kaevandus. Viru Keemia Grupp.
Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond. Esimene dokumentaalne kajastus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui ta kanti Taani hindamise raamatusse. Sii oli küla nime kirjapilt “Jeruius”. Praegust Kukruse linnaosa on esmakordselt mainitud 1241. aastal (Kukarus), Sompat aga 1420. aastal (Soenpe). Kohtla-Järve linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Järve, Ahtme, Kukruse, Oru, Sompa ja Viivikonna koos Sirgalaga. Linna territoorium […]
Loe edasiKihnu saar. Linaküla. Kihnu rahvamaja, kirik, koduloomuuseum.
Kirjalikes allikates mainitakse saart esimest korda 1386. aastal (Kyne), asustust 1518. aastal. Viimastel aastatel tehtud väljakaevamiste tulemusel on aga selgunud, et esimesed inimasutuse jäljed Kihnu saarel ulatuvad 3000 aasta taha. Leiuainese vähesus osutab asustuse lühiajalisusele, võimalik, et tegemist oli hooajalise hülgeküttide või kalurite laagripaigaga. Halduslikult kuulus Kihnu keskajal Saare-Lääne piiskopkonda. 16. sajandi teisel poolel toimunud […]
Loe edasi