Esimesed kirjalikud andmed Saaremaa pealinna Kuressaare kohta pärinevad aastast 1424. Linnaõigused sai ta 8. mail 1563 aastal. Pindala: 15 km² Viikingite sadam tekkis Kaarma eelpostina Väikse Katla kirdesoppi ilmselt 13. sajandil, kui Lõuna-Saaremaa kuulus Riiale ja oli üheks lüliks Läänemere kaubateede ketis. Riia mark jäi Saaremaal käibele Liivi sõjani. Sadama (Hafen Arensburg) uus elu algas […]
Loe edasi
Kalana (rootsi keeles Dagerort) on küla Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas. Asub Kõpu poolsaare tipus. Kalana kohta on teateid aastast 1531 (ahm Vischorde). 1698 on mainitud kabelit (Kallenema) ja 1777 uut puitkabelit (oli veel kasutusel 1855). Kalanas oli enne Lehtma sadama valmimist oluline kalasadam. Kalana on Hiiumaa kõige läänepoolsem sadam. Kalana Harbour […]
Loe edasi
Asub Matsalu rahvuspargis ja hõlmab Puise poolsaare lääneosa. Küla territooriumile jäävad järgmised Väinamere laiud ja rahud: Kumari laid, Sipelgarahu, Tondirahu, Kakrarahu, Esirahu, Oorahu, Paljarahu, Mustarahu, Siimurahu, Hanemaa. Küla kaudu käidi Muhust ja Saaremaalt sageli Haapsalus ja Tallinnas 20. sajandi alguseni, eriti talvel üle jää. Teekonnale jäänud laiud (Kumari, Papilaid) muutsid vahemaa läbimise ohutumaks. Nii Kumaril […]
Loe edasi
Puise piirneb kirdes Põgari-Sassi ja idas Kiideva külaga. Külas on kaks sadamat. Puise ninal asub kalasadam, kuhu saavad sõita kuni 0,7-meetrise süvisega alused. Teine sadam (Jugassaare sadam) paikneb küla põhjaosas Siimurahu lähedal väikesel nukil. 1944. aasta sügisel põgeneti sõjategevuse eest Puise kaudu Rootsi.
Loe edasi
Küla territooriumile jäävad järgmised Väinamere laiud ja rahud: Tauksi, Liialaid, Sõmeri, Porgi, Suurrahu, Roograhu, Kuivarahu, Suur-Härjamaa, Väike-Härjamaa ja veel mõned väiksemad. Nendest lõuna pool asuvad saared kuuluvad Puisele. 1944. aasta 22. septembril toimus Tuuru-Puise tee ääres asuvas Põgari palvemajas Otto Tiefi valitsuse viimane istung. Hiljem põgenes valitsuse riigisekretär Helmut Maandi Tauksile, Liialaiule ja edasi Hiiumaa […]
Loe edasi