Ahtme- Ida-Virumaa. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Ahtmes 17 252 inimest. Eestlasi oli neist 2128 (12,3%). Ahtmes asus üks suuremaid põlevkivikaevandusi. Ahtme soojuselektrijaama ehitamist alustati juba II maailmasõja ajal ning jätkati sõjajärgsel perioodil. Mõlemal juhul alustati selle ehitamist tulevase põlevkivitöötlemiskombinaadi ühe tsehhina. Kuna põlevkivitöötlemiskombinaadi ehitamisest loobuti, siis töötas elektrijaam pikka aega vaid kondensatsioonijaamana ning oli […]
Loe edasi
Saku on alevik Harju maakonnas. Sakut on nimetatud Eesti õllepealinnaks, 2005. aastast kannab Saku õllekultuuri pealinna tiitlit. Esmateated Saku mõisast pärinevad 1489. aastast, kui mõisasüda asus veel Kajamaal. 16. sajandil kuulus mõis nii Tödwenitele kui ka Mecksidele. Praegusele kohale lasid selle 1622. aastal tuua Scharenbergid. 18. sajandi alguspoolel oli mõis lühikest aega nii Hastferite, Schulmannidele […]
Loe edasi
Selleaastane Jõulutervitus tuleb Harjumaalt, Jürist! Jüri alevik, Harjumaa, Rae vald. Praegustel Rae valla aladel elas inimesi juba muinasajal, kuid püsiasustuse kohta on andmeid alles varasest rauaajast. Seda tõendavad tarandkalmed 1. aastatuhande keskpaigast. Inimesi meelitas siia hõlpsasti haritav muld, samuti veekogud ja soo-rauamaak. Jürist, praeguse kiriku ja Pargi tänava tiigi juurest on leitud Eesti esimene teadaolev […]
Loe edasi
Ridala Põhikool – Panga küla, Ridala vald, Läänemaa. Hariduselu Ridalas omab traditsioone 1787. aastast. Kool on selle aja jooksul üle elanud mitmeid erinevaid reorganiseerimisi talurahva- ja mõisakoolist kuni 19. sajandi keskel avatud vallakoolini. Ridala praeguse kooli üheks eelkäijaks oli Sinalepa 3.-klassiline algkool, mis 1919. aastast kuni tänase põhikoolini on kandnud erinevaid nimetusi. Praegune, 1. septembril, […]
Loe edasi
Saue on linn Harju maakonnas Tallinna lähedal. Muinasajal oli Saue ümbrus tuntud Vomentaga (hilisema Keila) kihelkonna nime all. Asustatus oli tihedam kihelkonna idaosas, eriti Keila-Vanamõisa-Saue ümbruses. Vomentaga nime, mis ilmselt tähendab eesti keeles “Võhmatagune” (võhmas – soosaar), peab ajaloolane Paul Johansen mitmete arvamuste põhjal pilkenimeks. See olevat pärit maastiku iseloomust (palju soid ja võhmaid), kuid […]
Loe edasi