Jäämeri- Väinameri. Merejää hakkab moodustuma, kui vesi on jõudnud külmumistemperatuurini, ehk Eesti rannikumeres umbes temperatuuril –0,4 °C. Jahtunud veepinnale tekib omavahel nõrgalt seotud jääkristallide kiht ning edasisel külmumisel kujuneb kerget lainetust summutav rasvjää. Sellele sadanud lumest saab sitke jäämass – lobjakas, millest tuule ja lainetuse toimel tekib omakorda taldrikjää. See koosneb umbes 30 cm, harva […]
Loe edasi
Kakrarahu on väikesaar Läänemaal Haapsalu linnas Puise ninast mõnisada meetrit läänes. Rahu asub Puise küla territooriumil ning jääb Matsalu rahvuspargi alale. Sõltuvalt veetasemest võib Kakrarahu asemel olla mitu erinevat saart; väiksem lõunapoolne saar on Väike Kakrarahu. Pindala on tal 2,2 hektarit, ümbermõõt 1,7 km. Kakrarahul on iga-aastane Eesti suurim kajakakoloonia. Kakrarahu kalakajaka kolooniat on teaduslikult […]
Loe edasi
Puise küla asub Matsalu rahvuspargi põhjakaldal ning hõlmab Puise poolsaare lääneosa ning mõnda seda ümbritsevat saart. Küla territooriumile jäävad järgmised Väinamere laiud ja rahud: Kumari laid, Sipelgarahu, Tondirahu, Kakrarahu, Esirahu, Oorahu, Paljarahu, Mustarahu, Siimurahu, Hanemaa ja muud väiksemad Puise piirneb kirdes Põgari-Sassi ja idas Kiideva külaga. Puise ajalugu Puise küla on kindlasti vanem, kui küla […]
Loe edasi
Haapsalu- Noarootsi jäätee / talitee (Ice road Haapsalu-Noarootsi) avati sellel aastal 14 jaanuaril kell 10.00. Üle mere mineva tee pikkus on 3,5 kilomeetrit. Jääle minek Haapsalust toimub Suur-Mere tänava pikenduselt ja Noarootsis Österby sadamast. Jäätee on kasutusel valge ajal ning tähistatud vastavalt jäätee rajamise ja hooldamise juhendile. Jääteele lubatakse sõidukid täismassiga kuni 2 tonni. Tee avamisel […]
Loe edasi
Aeropanoraamile on jäädvustatud Jõuluvanade tulemine Väinamere kohal. Eesti rahvakalendris olid ja on jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. “Talistepüha” oli levinum nimetus Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid […]
Loe edasi