Kasari luht (4000 ha) on Põhja-Euroopa suurim lageluht ja kevadise suurvee ajal on peaaegu kogu luht tulvavete poolt üle ujutatud. Luhaalad pakuvad pelgupaika avamaalindudele. Kevadel, üleujutuse ajal, peatuvad siin tuhanded luiged, haned ja ujupardid.
Loe edasi
Suurte üleujutuste tõttu on Kasari jõe alamjooksule ehitatud pikk raudbetoonsild (valmimisel maailma pikim raudbetoonsild – 307 m, ehitatud 1905, arhitektuurimälestis). Viimane on tänapäeval kasutusel jalakäijate sillana. Sõidukite liikluseks on mõnisada meetrit suudme poole ehitatud uus sild (renoveeritud 2006). Üleujutusi jälgivad Kasari hüdromeetriajaam ja Teenuse hüdromeetriajaam
Loe edasi
Kasari jõe pikkus on 112 kilomeetrit (koos veerohkeima haru Vigala jõega 121 kilomeetrit), jõgikonna suurus on 3400 ruutkilomeetrit. Kasari raudbetoonsild ehk Kasari vana sild on 307,8 meetri pikkune. Silda ehitati jaanuarist septembrini 1904 ning oli pärast valmimist Euroopa ja Venemaa pikim raudbetoonsild. Tänapäeval on sild kasutusel jalakäijate sillana. Öösiti on sild valgustatud. Autode liikluseks on […]
Loe edasi