Pädaste mõisa varasem ajalugu sai alguse juba 16. sajandil, mil piirkond läänistati Knorringitele. 17. sajandi lõpus oli Pädastes lisaks puidust härrastemajale ja teistele kõrvalhoonetele veel suur viljapuuaed, mõisasüdame lähedusse jäävatele põldudele oli külvatud rukist, veidi kaugemale jäid kasemets, heina- ja karjamaad. Pädaste mõis oli 18. sajandil suhteliselt heal järjel, nii nagu kogu tollane Muhu- ja […]
Loe edasiPosts tagged "laht"
Haapsalu raudteejaam. Raudteemuuseum. 2013
Haapsalu raudteejaam on ajalooline raudteejaam Läänemaal Haapsalus. Raudteejaamahoonet ehitati 1905–1907, hoone projekteeris Karl Verheim ja insener oli V. Vestfalen. Haapsallu viis aastatel 1905–2004 Keila–Haapsalu raudtee, mis pärast liini sulgemist Riisipereni üles võeti. Tänapäeval asub raudteejaama hoones Eesti Raudteemuuseum. 24. oktoobril (uue kalendri järgi 5. novembril) 1870 avati raudteeühendus Tallinna (Ревель) ja Peterburi vahel, mille kohta […]
Loe edasiVergi sadam. Vihula vald. Lääne-Virumaa
Vergi on küla Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas. Vergi sadama (Vergi Harbour) koordinaadid on 59*36,0´N 26*06,1´E, asub Vainupea neemest 5 M WNW, Vergi ps E rannikul, Vergi neeme ja seda tammiga ühendava saare varjus asuvas abajas. Madal rannik sadama lähiümbruses on metsane ja ääristatud rannamadalaga. Sadamasse saavad siseneda alused süvisega kuni 3 m. Veesügavus kai ääres […]
Loe edasiAbruka saar. Abruka sadam. Liivi laht
Abruka saar asub Riia lahes Saaremaa lõunarannikul (4km Roomassaarest lõunas) ning kuulub Kaarma valla haldusalasse. Saare pindala on 8,8 ruutkilomeetrit ja 2010 aastal elas seal püsivalt 32 elanikku. Abrukat ümbritsevast 16 väiksemast saarest ja laiust (kokku 1,3 ruutkilomeetrit) on tuntumaid Vahase (65,5 ha), Kasselaid (49,9 ha), Linnusitamaa (5 ha) ja Kerju (2,3 ha). Abruka sadama […]
Loe edasiKärdla linn. Hiiumaa. Tareste laht
Kärdlat on esmakordselt mainitud 1564. aastal, kui seal asus 24 perekonnast koosnev rootslaste asundus. Aastaks 1810 oli enamik rootsi peresid lahkunud ja Partsi mõis rajas sinna karjamõisa. Kärdla küla hakkas kasvama 1830. aastal sinna Suuremõisast üle toodud kalevivabriku tõttu. 1938. aastal anti Kärdlale linnaõigused. 1946. a. eraldati Hiiumaa administratiivselt Läänemaast ning Kärdlast sai maakonnakeskus. Aastal […]
Loe edasi