Haapsalu raudteejaam on ajalooline raudteejaam Läänemaal Haapsalus. Raudteejaamahoonet ehitati 1905–1907, hoone projekteeris Karl Verheim ja insener oli V. Vestfalen. Haapsallu viis aastatel 1905–2004 Keila–Haapsalu raudtee, mis pärast liini sulgemist Riisipereni üles võeti. Tänapäeval asub raudteejaama hoones Eesti Raudteemuuseum. 24. oktoobril (uue kalendri järgi 5. novembril) 1870 avati raudteeühendus Tallinna (Ревель) ja Peterburi vahel, mille kohta […]
Loe edasi
Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1918. aastani “Rappel”) on vallasisene linn Rapla vallas Rapla maakonnas ning ühtlasi selle maakonna halduskeskus. Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241.aasta Taani hindamisraamatust – “8 adramaa suurune Rapala küla”. 13. sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Rapla hoogsam kasv algas alles 19. sajandi lõpul, kui […]
Loe edasi
Rakvere ordulinnus on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid. Hilisema kivist linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti linnuseid, mida tunti juba 12. sajandil Tarvanpea nime all. Taanlased asusid selle kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puidust palissaadi. Rakvere linn (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene […]
Loe edasi
Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve – Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru linna […]
Loe edasi
Kuressaare suurim vaatamisväärsus on põhiosas 14. sajandist pärinev Kuressaare piiskopilinnus, kus praegu asub Saaremaa muuseum. Ruudukujulise põhiplaaniga linnus koosneb neljast siseõue ümber asetsevast hoonetiivast. Kirdeküljel paiknevad värav ja kaks torni – Pikk Hermann ja Sturvolt.
Loe edasi