Harilaid. Harilaid (rootsi keeles Grasö ‘rohusaar’) on saar Hari kurgus 4 kilomeetrit Vormsist läänes. Laid jääb Lääne maakonna Vormsi valla Förby küla territooriumile. Saare pindala on 15 ha. Merest kerkis Harilaid kahe, hiljem kokkukasvanud tükina, mis siiani teineteisest erinevad. Saare vanem ja kõrgem põhjapoolne osa (Kõrghari) ulatub kuni 5,4, lõunapoolne osa (Madalhari) 2,8 meetrit üle […]
Loe edasiPosts tagged "meri"
Tondirahu. Väinameri. Matsalu Rahvuspark
Tondirahu. Väinameri. Matsalu Rahvuspark. Rahu asub Kumarilaiu ja Sipelgarahu lähistel, enam-vähem Väinamere keskel. Kaugus Muhumaani 12 km, Hiiumaani 16 km, mandrini 7 km. Paljuräägitud ning kirutud kormoranid alustasid oma pesitsemist Eestimaal justnimelt Tondirahul. Perioodil 1986 – 2010 asus seal Eesti suurim kormoranide koloonia. Suurim oli kormoranide arvukus sel saarel 2000. aastal, mil seal pesitses 2911 […]
Loe edasiKumari. Väinameri. Matsalu Rahvuspark
Kumari laid. Väinameri. Matsalu Rahvuspark. Kumari laid on ligikaudu 20 hektari suurune asustamata laid Väinameres, kolmnurkse kujuga ning asub Matsalu rahvuspargi Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis. Laiust edelasse jääb madal ja piklik Sipelgarahu ning põhja kormoranide koloonia poolest tuntud Tondirahu. Sellest omakorda veidi põhja pool asub Valgerahu. Lähim punkt mandril- Puise nina, asub 5,5 kilomeetrit idas, Muhu […]
Loe edasiOorahu. Matsalu Rahvuspark. Väinameri
Oorahu on üks väiksematest Matsalu Rahvuspargi laidudest, kuid kevadel ülitiheda linnuasumiga. Rahu asub lähimast kaldast kõigest paarisaja meetri kaugusel, ning maa ja rahu vahele jääva mere sügavus on umbes 1,6 meetrit. Sügistormide ja kõrge vee ajal ajal on rahust nähtaval ainult väike osa, enamus madalamatest aladest on üleujutatud. Oorahul pesitseb aastaid lisaks muudele lindudele ka mitu […]
Loe edasiPädaste mõis. Muhumaa. Pädaste laht.
Pädaste mõisa varasem ajalugu sai alguse juba 16. sajandil, mil piirkond läänistati Knorringitele. 17. sajandi lõpus oli Pädastes lisaks puidust härrastemajale ja teistele kõrvalhoonetele veel suur viljapuuaed, mõisasüdame lähedusse jäävatele põldudele oli külvatud rukist, veidi kaugemale jäid kasemets, heina- ja karjamaad. Pädaste mõis oli 18. sajandil suhteliselt heal järjel, nii nagu kogu tollane Muhu- ja […]
Loe edasi