Kihnu sadama koordinaadid: 58° 08.52′N, 24° 01.36′E. Ajalooliselt on Kihnu laevad talvel seisnud saare idaranna läheduses niinimetatud Silla augus või Manija saare lähedal, Sitna lõpus, kus kevadel jää ei triivinud. Enne Esimest maailmasõda oli Kihnu laevaomanikel 66 purjelaeva, enamik neist kiviveo alused. Eesti iseseisvumise järel olid neist järel pooled. Ülejäänud uputati sõja ajal Kura kurku […]
Loe edasiPosts tagged "meri"
Haapsalu-Noarootsi jäätee. Ice road.
Haapsalu- Noarootsi jäätee / talitee (Ice road Haapsalu-Noarootsi) avati sellel aastal 14 jaanuaril kell 10.00. Üle mere mineva tee pikkus on 3,5 kilomeetrit. Jääle minek Haapsalust toimub Suur-Mere tänava pikenduselt ja Noarootsis Österby sadamast. Jäätee on kasutusel valge ajal ning tähistatud vastavalt jäätee rajamise ja hooldamise juhendile. Jääteele lubatakse sõidukid täismassiga kuni 2 tonni. Tee avamisel […]
Loe edasiNõva sadam. Rannaküla. Nõva rand.
Rannaküla ( Nõva) sadam (Nõva / Rannaküla harbour) asub Lääne maakonnas Nõva vallas. Sadama koordinaadid on 59°14.85′ N 23°39.91′ E Nõukogude perioodil oli Nõva rand, õigemini küll Rannaküla, kalurikolhoosi” Lääne Kalur” üsna heal järjel filiaal. Lisaks kalapüügile teostati ka laevaremonditöid, kasutuses oli korralik relssidega slipitee otse remonditsehhi. Isemajandamise, kalli paadikütuse ja kalapuuduse tingimustes suri kalapüük […]
Loe edasiVergi sadam. Vihula vald. Lääne-Virumaa
Vergi on küla Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas. Vergi sadama (Vergi Harbour) koordinaadid on 59*36,0´N 26*06,1´E, asub Vainupea neemest 5 M WNW, Vergi ps E rannikul, Vergi neeme ja seda tammiga ühendava saare varjus asuvas abajas. Madal rannik sadama lähiümbruses on metsane ja ääristatud rannamadalaga. Sadamasse saavad siseneda alused süvisega kuni 3 m. Veesügavus kai ääres […]
Loe edasiHäid Jõulupühi!
Aeropanoraamile on jäädvustatud Jõuluvanade tulemine Väinamere kohal. Eesti rahvakalendris olid ja on jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. “Talistepüha” oli levinum nimetus Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid […]
Loe edasi