Uuemõisa- alevik Lääne maakonnas Ridala vallas. Alevik piirneb läänest Haapsalu linnaga, lõunast ja idast Uuemõisa külaga. Põhjapool asub Haapsalu laht. Uuemõisa mõisa on esmakordselt mainitud 1539. aastal, mil see kuulus Saare-Lääne piiskopile. 17. sajandil kuulus mõis De la Gardiedele. 9. märtsil 1911 ostis Uuemõisa ja Vilkla mõisa 275 000 rublaga vürstinna Eugenie Šahhovskaja-Glebova-Strešneva (1841–1924), kes […]
Loe edasi
Saku on alevik Harju maakonnas. Sakut on nimetatud Eesti õllepealinnaks, 2005. aastast kannab Saku õllekultuuri pealinna tiitlit. Esmateated Saku mõisast pärinevad 1489. aastast, kui mõisasüda asus veel Kajamaal. 16. sajandil kuulus mõis nii Tödwenitele kui ka Mecksidele. Praegusele kohale lasid selle 1622. aastal tuua Scharenbergid. 18. sajandi alguspoolel oli mõis lühikest aega nii Hastferite, Schulmannidele […]
Loe edasi
Saue on linn Harju maakonnas Tallinna lähedal. Muinasajal oli Saue ümbrus tuntud Vomentaga (hilisema Keila) kihelkonna nime all. Asustatus oli tihedam kihelkonna idaosas, eriti Keila-Vanamõisa-Saue ümbruses. Vomentaga nime, mis ilmselt tähendab eesti keeles “Võhmatagune” (võhmas – soosaar), peab ajaloolane Paul Johansen mitmete arvamuste põhjal pilkenimeks. See olevat pärit maastiku iseloomust (palju soid ja võhmaid), kuid […]
Loe edasi
Laitse mõis (rüütlimõis) asus ajalooliselt Harjumaal Nissi kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisaansambel Harju maakonna Kernu valla Laitse küla maadele. Mõis (saksa k. Laitz) eraldus 1637. aastal Ruila mõisast ning on kuulunud aja jooksul paljudele valdajatele. Aastast 1883 kuulus Woldemar von Uexküllile, kes ehitas uue peahoone (valmis 1892). Aastal 1919. hoone võõrandati. Laitse mõisas asus kuni nõukogude […]
Loe edasi
Sagadi mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal, mil see kuulus Risbiteride perekonnale. 18. sajandi keskel laskis tollane omanik Johann Ernst von Fock rajada ühekorruselise rokokoostiilis peahoone, mis valmis Tallinna arhitekti Johann Nicolaus Vogeli projekti järgi. 19. sajandi lõpus uuendati mõisahoone interjööri ja lisati tagaküljele rõdu. Mõisakompleksi hakati 1977. aastal ulatuslikult restaureerima, tööd lõpetati 1980. aastate […]
Loe edasi