Palmse mõisa on mainitud juba keskajal, mil see kuulus Tallinna tsistertslaste Mihkli nunnakloostri valdusse. 1510. vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Nabala mõisa vastu. Alates 1676 aastast kuulus Palmse mõis Pahlenitele. Nende käes püsis Palmse Eesti Vabariigi alguseni. Pindalalt kuulus Palmse 19.sajandi lõpul suuremate mõisate hulka. Maid oli üle 10 000 hektari, millest põllumaad paarsada hektarit. […]
Loe edasi
Sagadi mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal, mil see kuulus Risbiteride perekonnale. 18. sajandi keskel laskis tollane omanik Johann Ernst von Fock rajada ühekorruselise rokokoostiilis peahoone, mis valmis Tallinna arhitekti Johann Nicolaus Vogeli projekti järgi. 19. sajandi lõpus uuendati mõisahoone interjööri ja lisati tagaküljele rõdu. Mõisakompleksi hakati 1977. aastal ulatuslikult restaureerima, tööd lõpetati 1980. aastate […]
Loe edasi
Küla piirneb läänes Saardu, Sinalepa ja Puiatu, loodes Ammuta, põhjas Vätse ning idas Oonga, Tuka ja Keravere külaga ning lõunas Matsalu lahega. Haeska mõis (Hasik) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas, praeguse Ridala valla territooriumil Läänemaal. Haeska mõisa on esmakordselt mainitud 1560. aastal. Mõis kuulus siis Haapsalu toomkirikule, hiljem Kursellide ja Wrangellide suguvõsadele.
Loe edasi
Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal. 1976 kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Alates 2004 kannab ta nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala ning Lihula ja Tuhu maastikukaitseala. Matsalu National Park
Loe edasi
Linnuse varemed asuvad Lääne maakonnas Lihula vallas Lihula linnas. Praegu Lihula lossimäena tuntud paeneemik on olnud kindlustatud juba noorema rauaaja lõpus, kui ta oli muistse Läänemaa keskuseks. Mõisa peahoone on ehitatud 1824 aastal von Wistinghausenite ajal. Teise maailmasõja järgselt oli mõisahoones sovhoosikontor. Alates 1994. aastast tegutseb mõisahoones Lihula muuseum ning hoonet on mitmeti restaureeritud. […]
Loe edasi