Sõmeri on asustamata laid Väinameres. Maakerke järel on saar liitunud Liialaiuga. Asub Matsalu rahvuspargi Väinamere saarte sihtkaitsevööndis ja jääb Põgari-Sassi küla territooriumile. Sõmeri pindala on 41,3 hektarit. Suurim kõrgus ulatub üle 5 meetri merepinnast. Kagus asuvad teised suuremad ümbruskonna laiud, Liialaid ja Tauksi. Põhja pool on Kuivarahu, idas Podurahu, lõunas Hanemaa ja läänes Väike-Härjamaa ning […]
Loe edasi
Sipelgarahu. Sipelgarahu on pikk, kitsas ja kivine asustamata rahu Väinameres. Saar kuulub Matsalu rahvusparki ja moodustab Sipelgarahu loodusreservaadi. Asub Kumari laiust 1 km edelas, Muhu põhjatipus paiknevast Seaninast 10 km kirdes, Puise ninast mandril 7 km läänes ja Hiiu maakonna idapoolseimast punktist Kõverlaiul jääb Sipelgarahu 7,5 km itta. Pindala on 3,5 hektarit. Sipelgarahu koos Tondirahuga […]
Loe edasi
Palmse mõisa on mainitud juba keskajal, mil see kuulus Tallinna tsistertslaste Mihkli nunnakloostri valdusse. 1510. vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Nabala mõisa vastu. Alates 1676 aastast kuulus Palmse mõis Pahlenitele. Nende käes püsis Palmse Eesti Vabariigi alguseni. Pindalalt kuulus Palmse 19.sajandi lõpul suuremate mõisate hulka. Maid oli üle 10 000 hektari, millest põllumaad paarsada hektarit. […]
Loe edasi
Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse.
Loe edasi
Asub Matsalu rahvuspargis ja hõlmab Puise poolsaare lääneosa. Küla territooriumile jäävad järgmised Väinamere laiud ja rahud: Kumari laid, Sipelgarahu, Tondirahu, Kakrarahu, Esirahu, Oorahu, Paljarahu, Mustarahu, Siimurahu, Hanemaa. Küla kaudu käidi Muhust ja Saaremaalt sageli Haapsalus ja Tallinnas 20. sajandi alguseni, eriti talvel üle jää. Teekonnale jäänud laiud (Kumari, Papilaid) muutsid vahemaa läbimise ohutumaks. Nii Kumaril […]
Loe edasi