Ahtme- Ida-Virumaa. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Ahtmes 17 252 inimest. Eestlasi oli neist 2128 (12,3%). Ahtmes asus üks suuremaid põlevkivikaevandusi. Ahtme soojuselektrijaama ehitamist alustati juba II maailmasõja ajal ning jätkati sõjajärgsel perioodil. Mõlemal juhul alustati selle ehitamist tulevase põlevkivitöötlemiskombinaadi ühe tsehhina. Kuna põlevkivitöötlemiskombinaadi ehitamisest loobuti, siis töötas elektrijaam pikka aega vaid kondensatsioonijaamana ning oli […]
Loe edasi
Sillamäe asub Soome lahe lõunarannikul Narva lahe kaldal Sõtke jõe suudmes. Sillamäed mainiti ürikutes esimest korda 1502. aastal kõrtsikohana (tor Bruggen), Türsamäed mainiti esimest korda 1520. aastal (Turrisel). 17. sajandil rajati seal asunud kaluriküla kõrvale mõis (Türsel), aastast 1700 on teada veski. 19. sajandil kujunes mereäär Hungenburgist (Narva-Jõesuu) alates suvituspiirkonnaks. Sajandi lõpus said suvituskohtadeks ka […]
Loe edasi
Kiviõli linn on rajatud 1922. aastal, oma nime sai ta tänu 1922.aastal alustatud põlevkivi kaevandamisele ja sellest põlevkiviõli valmistamisele kunagiste aktsiaseltside Eesti Kiviõli (1921 – 1940) ja Küttejõud (1920-1940) poolt. Tootmistegevus algas pealmaa- ja hiljem allmaakaevandustes. Linna koosseisu kuuluvad ka Küttejõu ja Varinurme linnaosa. 15.juunil 1946. aastal omistati Kiviõlile linna staatus. 1957.aastast kuni 1991.aastani kuulus […]
Loe edasi
Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond. Esimene dokumentaalne kajastus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui ta kanti Taani hindamise raamatusse. Sii oli küla nime kirjapilt “Jeruius”. Praegust Kukruse linnaosa on esmakordselt mainitud 1241. aastal (Kukarus), Sompat aga 1420. aastal (Soenpe). Kohtla-Järve linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Järve, Ahtme, Kukruse, Oru, Sompa ja Viivikonna koos Sirgalaga. Linna territoorium […]
Loe edasi