Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus. Alevi peamiseks vaatamisväärsuseks on Märjamaa kirik koos Esimeses maailmasõjas ning Vabadussõjas hukkunutele püstitatud kirikuvärav-monumendiga. Aleviks nimetati Märjamaa aastal 1945. Aastatel 1950–1962 oli ta Märjamaa rajooni keskus.
Märjamaa kummaline nimi on inimestele omajagu peamurdmist valmistanud. Kust see tuleb ja mida tähendab: märg maa, marjamaa või Maarja maa? Märjamaa kirikuõpetaja Gotthard Haller kirjutab oma kroonikas, et Märjamaa kirik on pühendatud Maarjale (Maria’le) ning selgitab Märjamaa nime kujunemist nõnda: „Mariamah, Merjama (Märg maa, Marjamaa), Maarja maa –> Määrja maa (Haimre valla dialekti järele). „Määrja maa”-st võib edasi olla arenenud „Märjamaa” (praegune nimi) „ä” hääliku lühenemise tõttu.”
Aegade jooksul on Märjamaa nimel olnud palju kujusid: Mariemah, Mariamah, Merjama, St. Mariae, Mergemaha, Märgamaa, Margama, Meriama, Maria-Mah, Merjamaa, Margiema, Meryenmaa, Merriema, Mergema, Merjema, Meriema, Mariama, Mariae Moha.
Naljahambad on Märjamaa nime seostanud kohalikes kõrtsides müüdud märjukesega. Märjamaal jooksid ühte viie mõisa piirid. Mõisnikud, kes kõrtsilt saadavast tulust huvitatud olid, panid kiriku lähistele viis kõrtsi püsti: Haimre mõisa Kukema kõrts, Kasti mõisa Pendi kõrts, Sõtke mõisa Sihi kõrts, Märjamaa mõisa Uuskõrts, Orgita mõisa Vana kõrts. Selle kohta, miks kirik ja kõrts ennevanasti paaris on käinud, ütleb Märjamaa vanasõna: „Kus Kristus kirikut kinnitab, sinna ehitab kurat kabeli kõrva“.
1931–1968 oli Märjamaal Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee jaam.
Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2002. aasta määruse nr 228 “Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Märjamaa valla (alevi), Märjamaa valla ja Loodna valla osas” alusel moodustati senise Märjamaa alevi, senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla baasil uus omavalitsusüksus Märjamaa vald. Märjamaa kui asula liigiks kehtestati alev.