Keri saar.
Keri (rootsi keeles Kockskär) on Eestile kuuluv saar Soome lahes. See on Pranglist veidi rohkem kui 6 km põhja pool ja üks Eesti põhjapoolseimaid saari. Saare pindala on 2,9 hektarit. Saar on madal ning kaetud munakivide, kruusa ja vähesel määral ka liivaga. Kividerohke on ka saart ümbritsev meri.
Keri tuletorn rajati 1858. aastal. See on laternaruumi ja kõrgel asetsevat rõduga punane silindriline metalltorn kivist silindrilisel alusel, niinimetatud karahvinil. Tänapäeval kindlustab tuletorni plinkimist päikesepatareidest saadav energia. Tule tööd juhib arvuti.
Esimene, puidust tuletorn alustas Keri saarel tööd 1719. 1803 ehitati tuletorni tänapäevani säilinud kivialus ja sellele tuleruumiga puittorn. Metallist pealisehitis paigaldati 1857.
Aastal 1990 varises kokku tuletorni põhjasein. 1996 kindlustati varisenud torn edaspidiste varingute vastu terasvitstega. 2007. aasta juulist töötab tornis avalik veebikaamera ja juulis 2009 lisandus ilmajaam, mis saadab oma andmed samuti veebi.
Saarel oli kaev, kust sai soolase maitsega vett. Seetõttu tehti sinna peagi puurkaev. Vee asemel hakkas puuritud august välja pääsema hoopis suure rõhu all olnud maagaas, mis süttis. Gaasi hakati 1906 kasutama, paigaldati vajalikud torud ja ventiilid. Esimest korda maailmas kasutati tuletorni valguse saamiseks gaasi. Hakkas tööle esimene looduslikul gaasil töötav pliit Eestis. 1912 purustas gaas pursetega gaasi kasutamise vahendid ning pärast kogu saart väristanud tõukeid gaasi eraldumine lakkas. Kogu saarel leidunud maagaasi jaoks ehitatud seadmestik osutus kasutuks. Torud ja tsistern läksid endise majakavahi poja Heino Kauküla mäletamise järgi vanametalliks ning allveelaevade Lembit ja Kalev rahastamiseks